(Mis prott. N 22 pooleli jäi)
Kohtu ette astus mölder August Beekmann ja ütleb: "Mina ei ole mitte oma sulast ära ajanud, ta ise läks.
Pühapäewa ööse olnud ta Kruusiaugu kõrtsis. Kui ma Esmaspäwa hommiku linna läksin, siis tuli ta alles kodu poole. Heitnud siis kodu magama. Perenaene ajanud teda kella 8 aeg hom. ülesse. Ta tõusnud üles ja läinud Trahterisse. Kui ma õhta linnast koju tulin, polnud teda weel kuskil näha. Reede saatsin ta heintega linna käskisin teda wara kodu tulla, aga ta tuli õhtu 1/2 8 kodu ja oli juua täis. Kui ma ütlema hakkasin, et miks sa ikka nõnda teed, siis ütles ta: "Ma wõin ka ära minna. Tahtis ka palga raha kätte saada. Ma ütlesin: Muidu ma ei anna, kui kutsu tallitaja siia! Ta läks Tallitajat kutsuma, aga teda ei olnud kodu, siis kutsus abimehe. Siiski ei tahtnud ma raha kohe maksa. Aga kui ikka peale käis, siis ütlesin: Kui seega rahul oled, et ma selle aja eest palga wälja maksan mis sa teeninud oled, siis wõid raha saada. Ta oli seega rahul.
Kohtu ette astus Tallitaja abimees Hans Sepper ja tunnistab. Jaan Kukkeus nõudis oma peremehe käest raha, peremees ei tahtnud esiteks anda, wiimaks tegime selle rehnungi ära, kui palju teenitud aja pealt talle maksa tuleb. Ja peremees küsis, kas oled seega rahul. Ta ütles: "Kaua ma ootan." Ja nõudis ka oma pesu kätte. Mina ei kuulnud siis peremehe ajamist sugugi, küll aga sulase enese ära kippumist.
Kohtu ette astus Mik Jaanus ja ütleb: "Mina ei kuulnud ära ajamist waid sulane nõudis oma palka ja pesu kätte. Perenaene tellis teda tagasi ja ütles: Sa oled sugulane, eks see ole häbi asi kui wend kuuleb, et sa enne aastat ära lähed. Aga sulane ütles: Wend ei anna mulle ega mina wennale midagi.
Kohus mõistis: Tunnistuste waral on selgeks saanud et Jaan Kukkeus ise oma peremehe juurest on tahtnud ära minna ja peremees teda mitte ei ole ajanud, siis peab ta ka selle palgaga rahul olema, mis peremees talle juba on annud.
(Mis prott. N 22 pooleli jäi)
Kohtu ette astus mölder August Beekmann ja ütleb: "Mina ei ole mitte oma sulast ära ajanud, ta ise läks.
Pühapäewa ööse olnud ta Kruusiaugu kõrtsis. Kui ma Esmaspäwa hommiku linna läksin, siis tuli ta alles kodu poole. Heitnud siis kodu magama. Perenaene ajanud teda kella 8 aeg hom. ülesse. Ta tõusnud üles ja läinud Trahterisse. Kui ma õhta linnast koju tulin, polnud teda weel kuskil näha. Reede saatsin ta heintega linna käskisin teda wara kodu tulla, aga ta tuli õhtu 1/2 8 kodu ja oli juua täis. Kui ma ütlema hakkasin, et miks sa ikka nõnda teed, siis ütles ta: "Ma wõin ka ära minna. Tahtis ka palga raha kätte saada. Ma ütlesin: Muidu ma ei anna, kui kutsu tallitaja siia! Ta läks Tallitajat kutsuma, aga teda ei olnud kodu, siis kutsus abimehe. Siiski ei tahtnud ma raha kohe maksa. Aga kui ikka peale käis, siis ütlesin: Kui seega rahul oled, et ma selle aja eest palga wälja maksan mis sa teeninud oled, siis wõid raha saada. Ta oli seega rahul.
Kohtu ette astus Tallitaja abimees Hans Sepper ja tunnistab. Jaan Kukkeus nõudis oma peremehe käest raha, peremees ei tahtnud esiteks anda, wiimaks tegime selle rehnungi ära, kui palju teenitud aja pealt talle maksa tuleb. Ja peremees küsis, kas oled seega rahul. Ta ütles: "Kaua ma ootan." Ja nõudis ka oma pesu kätte. Mina ei kuulnud siis peremehe ajamist sugugi, küll aga sulase enese ära kippumist.
Kohtu ette astus Mik Jaanus ja ütleb: "Mina ei kuulnud ära ajamist waid sulane nõudis oma palka ja pesu kätte. Perenaene tellis teda tagasi ja ütles: Sa oled sugulane, eks see ole häbi asi kui wend kuuleb, et sa enne aastat ära lähed. Aga sulane ütles: Wend ei anna mulle ega mina wennale midagi.
Kohus mõistis: Tunnistuste waral on selgeks saanud et Jaan Kukkeus ise oma peremehe juurest on tahtnud ära minna ja peremees teda mitte ei ole ajanud, siis peab ta ka selle palgaga rahul olema, mis peremees talle juba on annud.