Kohtu ette astus Tallitaja Jüri Kibuwits ja kaebas: "18ma Webruari õhtul Waida trahterist oma wenna Juhan Kibuwitsa ja küla sepa Peeter Walteriga, kes minu juures töös oli, seltsis tulles, tuliwad meile kaks töömeest Patika küla wahel wastu, esimene magas oma wankre peal, teine istus. Meie ajasime wiksilt juttu, kui esimesest mehest mööda läksime, saime teise wankre kohta, siis hakkas see wiimne mees karjuma: "Hei, massurikad, massurikad, wõta rewolwer ja lase!" Saime mõne sammu edasi astunud, siis pauk käis. Ehmatades waatasime meie tagasi ja nägime, et esimene mees oli wankre pealt maha tulnud, seisis teine pool maanteed, arwata 6 ehk 7 sammu meist tagapidi, pani püstuli tasku ja hakkas oma wankre poole tagasi minema. Kuu walgel nägin ma, et see tuntud nägu oli, aga ei wõinud täiesti ütelda, kes ta oli. Seepärast läksin tema wankre juure, pidasin ta hobuse kinni, küsisin, miks sa mind lasksid? Ta ütles: "Eks nüüd ole massurikud kallal, nüüd on mull õigus lasta, wõttis rewolwre taskust ja pidi kohe laskma. Õnneks sai sepp Peeter Walter otsa kinni hakata ja sai püstuli oma kätte. Nüüd tuli aga teine mees suur wene kerwes käes ja pidi Peeter Walterit lööma. Enne seda tundsin ma ära, et see esimene mees, kes laskis, Triigi mõisa aidamees oli ja ütlesin: "Eks sull häbi ole, sa oled tuntud mees, mikspärast sa lasksid?" Nüüd kui teine mees Peeter Waltert pidi kirwega lööma, siis tundis aidamees mind ära ja ütles: "Ära löö, ära löö, üks on tallitaja hulgas." Siis palus meid: "Ärge pange pahaks, ega ma teadnud, et teie pidite olema, meie mõtlesime massurikud olema, sest et meie täna enne nende käes kimbus olime, sest nad ähwardasiwad meid, sellepärast ostsingi linnast see kirwe. Kui teie aga põleks püstuli otsa kinni saand, siis oleksite kõik surma saanud.
Nüüd tellis ta leppimist ja ütles, lähme trahterisse, lepime ära! Ma ütlesin: Meie lepime küll, ega meil wiha ole, aga miks sa meid lasksid ja pärast jälle ilma rääkimata pidid laskma. Peeter Walter andis ka püstuli nüüd aidamehele kätte. Kui nad püstuli kätte saiwad, siis hakkasid meid jälle sõimama, teerööwliteks ja massurikuks. Et nad meid sõimama hakkasiwad, seepärst tahtsin ma neid walla puuri tuua. Aga aidamees ütles: "Ma olen ju tuntud mees ja ega sa ka mõisa hobust wõi seisma oanna." Seepeale lasksin ma neid minna, aga püstuli küsisin ma tunnistuseks oma kätte ja ehk wõib ta tee peal ka mõnda muud inimest lasta. Ta andis seda Peeter Walteri kätte, kelle käest ma ta oma kätte wõtsin.
Kohtu ette astus Triigist peremees Mik Talu ja ütles: "Aidamees oli ees, mina tulin üks kümmesammu taga järel, kui need kolm meest meile wastu tuliwad ja mööda läksiwad. Aidamees tuli oma wankre pealt maha ja ütles: "Jumal tänatud läksind ommeti seekord mööda. Ma lasen ommeti korraks püstuli lahti, kannan ligi ei tea kas teebki pauku, laskis. Minu hobune pistis jooksu ja joosis aidamehe hobusest mööda. Nüüd kuulsin aidameest hüüdwat: "Nüüd on siin, Mik tule ruttu! Ma wõtsin kirwe ja läksin aidamehe juure. Üks mees hoidis aidamehe hoost kinni, teine tema kätte. Ma pidin lööma, aga aidamees ütles: "ära löö, üks on tuntud mees." (Pärast ütleb Mik Talu, et aidamees olla enne laskmist happi hüüdnud ja tõendab, et ükski nende kallale ei olla kippunud.)
Kohtu ette astus Triigi mõisa aidamees Joosep Metsis ja ütleb: "Mina olin ees ja teine mees tuli taga järele. Kui need mehed wastu tuliwad, siis hüppasin ma wankre pealt maha, mehed läksiwad mööda. Kui ma püstuli lahti lasksin, siis oliwad nad ju 50 sammu eemal. Natukese aja pärast oli üks minu kõrwas ja pidas hobuse kinni, teine hakkas käest kinni ja tahtis rewolwrit käest ära wõtta. Siis tuli Mik Talu kirwega ja pidi lööma. Aga ma keelasin, ära lööm need on tuntud mehed!" Tõesti, kui nad põleks püstuli mu käest kätte saanud, siis oleksid kõik kolm, surma saanud! Weel kohtu ees ütles ta, et Tallitaja on teerööwel, tuleb kõrtsust, wõtab mehed ligi ja hakkab rööwima.
Kohtu ette astus Peeter Walter ja ütleb. "Kui meie tagumise mehe kohta saime, siis hakkas see karjuma: "Hei, massuurikud, wõta rewolwer ja lase!" Saime mõne sammu edasi, siis käis pauk. Esimene mees oli wankre pealt maha tulnud ja seisis 6 ehk 7 sammu meist tagapidi teine pool maanteed ja pani püstuli tasku. Tallitaja läks küsima, miks sa meid lasksid? Nõnda pidi ta tallitajat kohe laskma, aga ma sain rewolwri otsast kinni. Siis tuli teine mees ja pidi mind kirwega lööma, aga esimene keelas, ära löö, üks on tallitaja!" Aidamees ütles, et kui mina põleks rewolwri otsa kinni saanud, siis oleksime meie kõik kolmekesti surma saanud.
Kohtu ette astus peremees Juhan Kibuwits ja ütleb: "Kui need teemehed wastu tuliwad, siis magas esimene mees. Teise mehe kohta saades, hakkas see karjuma: Massurikud, massurikud, wõta rewolwer ja lase. Mõni samm edasi astudes, siis kuulsime meie püssi paugu. Esimene mees oli teine pool maanteed arwata 6 ehk 7 sammu meist taga, pidi ja pani püstulit tasku. Kui tallitaja küsima läks, siis pidi ta uuesti tallitajat laskma, aga Peeter Walter sai otsa kinni. siis tuli teine mees ja pidi Peetert kirwega lööma, aga aidamees keelas, ära löö üks on tallitaja! Pärast tahtis aidamees leppida aga kui ta püstuli kätte sai, siis hakkas ta meid sõimama."
Kohus pakkus neile ülemal nimetud kohtu käiatele leppimist ja aidamees lubas ka leppida kui tema püstul saaks wälja maksetud, aga et seda ei olnud, sest saab palutud Hakenrihtri kohut seda asja seletada.
/Hakenrihtri kohtu saadetud./
Kohtu ette astus Tallitaja Jüri Kibuwits ja kaebas: "18ma Webruari õhtul Waida trahterist oma wenna Juhan Kibuwitsa ja küla sepa Peeter Walteriga, kes minu juures töös oli, seltsis tulles, tuliwad meile kaks töömeest Patika küla wahel wastu, esimene magas oma wankre peal, teine istus. Meie ajasime wiksilt juttu, kui esimesest mehest mööda läksime, saime teise wankre kohta, siis hakkas see wiimne mees karjuma: "Hei, massurikad, massurikad, wõta rewolwer ja lase!" Saime mõne sammu edasi astunud, siis pauk käis. Ehmatades waatasime meie tagasi ja nägime, et esimene mees oli wankre pealt maha tulnud, seisis teine pool maanteed, arwata 6 ehk 7 sammu meist tagapidi, pani püstuli tasku ja hakkas oma wankre poole tagasi minema. Kuu walgel nägin ma, et see tuntud nägu oli, aga ei wõinud täiesti ütelda, kes ta oli. Seepärast läksin tema wankre juure, pidasin ta hobuse kinni, küsisin, miks sa mind lasksid? Ta ütles: "Eks nüüd ole massurikud kallal, nüüd on mull õigus lasta, wõttis rewolwre taskust ja pidi kohe laskma. Õnneks sai sepp Peeter Walter otsa kinni hakata ja sai püstuli oma kätte. Nüüd tuli aga teine mees suur wene kerwes käes ja pidi Peeter Walterit lööma. Enne seda tundsin ma ära, et see esimene mees, kes laskis, Triigi mõisa aidamees oli ja ütlesin: "Eks sull häbi ole, sa oled tuntud mees, mikspärast sa lasksid?" Nüüd kui teine mees Peeter Waltert pidi kirwega lööma, siis tundis aidamees mind ära ja ütles: "Ära löö, ära löö, üks on tallitaja hulgas." Siis palus meid: "Ärge pange pahaks, ega ma teadnud, et teie pidite olema, meie mõtlesime massurikud olema, sest et meie täna enne nende käes kimbus olime, sest nad ähwardasiwad meid, sellepärast ostsingi linnast see kirwe. Kui teie aga põleks püstuli otsa kinni saand, siis oleksite kõik surma saanud.
Nüüd tellis ta leppimist ja ütles, lähme trahterisse, lepime ära! Ma ütlesin: Meie lepime küll, ega meil wiha ole, aga miks sa meid lasksid ja pärast jälle ilma rääkimata pidid laskma. Peeter Walter andis ka püstuli nüüd aidamehele kätte. Kui nad püstuli kätte saiwad, siis hakkasid meid jälle sõimama, teerööwliteks ja massurikuks. Et nad meid sõimama hakkasiwad, seepärst tahtsin ma neid walla puuri tuua. Aga aidamees ütles: "Ma olen ju tuntud mees ja ega sa ka mõisa hobust wõi seisma oanna." Seepeale lasksin ma neid minna, aga püstuli küsisin ma tunnistuseks oma kätte ja ehk wõib ta tee peal ka mõnda muud inimest lasta. Ta andis seda Peeter Walteri kätte, kelle käest ma ta oma kätte wõtsin.
Kohtu ette astus Triigist peremees Mik Talu ja ütles: "Aidamees oli ees, mina tulin üks kümmesammu taga järel, kui need kolm meest meile wastu tuliwad ja mööda läksiwad. Aidamees tuli oma wankre pealt maha ja ütles: "Jumal tänatud läksind ommeti seekord mööda. Ma lasen ommeti korraks püstuli lahti, kannan ligi ei tea kas teebki pauku, laskis. Minu hobune pistis jooksu ja joosis aidamehe hobusest mööda. Nüüd kuulsin aidameest hüüdwat: "Nüüd on siin, Mik tule ruttu! Ma wõtsin kirwe ja läksin aidamehe juure. Üks mees hoidis aidamehe hoost kinni, teine tema kätte. Ma pidin lööma, aga aidamees ütles: "ära löö, üks on tuntud mees." (Pärast ütleb Mik Talu, et aidamees olla enne laskmist happi hüüdnud ja tõendab, et ükski nende kallale ei olla kippunud.)
Kohtu ette astus Triigi mõisa aidamees Joosep Metsis ja ütleb: "Mina olin ees ja teine mees tuli taga järele. Kui need mehed wastu tuliwad, siis hüppasin ma wankre pealt maha, mehed läksiwad mööda. Kui ma püstuli lahti lasksin, siis oliwad nad ju 50 sammu eemal. Natukese aja pärast oli üks minu kõrwas ja pidas hobuse kinni, teine hakkas käest kinni ja tahtis rewolwrit käest ära wõtta. Siis tuli Mik Talu kirwega ja pidi lööma. Aga ma keelasin, ära lööm need on tuntud mehed!" Tõesti, kui nad põleks püstuli mu käest kätte saanud, siis oleksid kõik kolm, surma saanud! Weel kohtu ees ütles ta, et Tallitaja on teerööwel, tuleb kõrtsust, wõtab mehed ligi ja hakkab rööwima.
Kohtu ette astus Peeter Walter ja ütleb. "Kui meie tagumise mehe kohta saime, siis hakkas see karjuma: "Hei, massuurikud, wõta rewolwer ja lase!" Saime mõne sammu edasi, siis käis pauk. Esimene mees oli wankre pealt maha tulnud ja seisis 6 ehk 7 sammu meist tagapidi teine pool maanteed ja pani püstuli tasku. Tallitaja läks küsima, miks sa meid lasksid? Nõnda pidi ta tallitajat kohe laskma, aga ma sain rewolwri otsast kinni. Siis tuli teine mees ja pidi mind kirwega lööma, aga esimene keelas, ära löö, üks on tallitaja!" Aidamees ütles, et kui mina põleks rewolwri otsa kinni saanud, siis oleksime meie kõik kolmekesti surma saanud.
Kohtu ette astus peremees Juhan Kibuwits ja ütleb: "Kui need teemehed wastu tuliwad, siis magas esimene mees. Teise mehe kohta saades, hakkas see karjuma: Massurikud, massurikud, wõta rewolwer ja lase. Mõni samm edasi astudes, siis kuulsime meie püssi paugu. Esimene mees oli teine pool maanteed arwata 6 ehk 7 sammu meist taga, pidi ja pani püstulit tasku. Kui tallitaja küsima läks, siis pidi ta uuesti tallitajat laskma, aga Peeter Walter sai otsa kinni. siis tuli teine mees ja pidi Peetert kirwega lööma, aga aidamees keelas, ära löö üks on tallitaja! Pärast tahtis aidamees leppida aga kui ta püstuli kätte sai, siis hakkas ta meid sõimama."
Kohus pakkus neile ülemal nimetud kohtu käiatele leppimist ja aidamees lubas ka leppida kui tema püstul saaks wälja maksetud, aga et seda ei olnud, sest saab palutud Hakenrihtri kohut seda asja seletada.
/Hakenrihtri kohtu saadetud./
