PROTOKOLL

Vana-Antsla: Protokollid (1870-1873)

LeidandmedEAA.3367.1.5
Kaader
84
85
Daatum16.11.1871
Protokolli number103
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Märt Lüüs Peakohtumees
Jaan Reiljan Kohtumees
Sahkri Pik Kohtumees
Ado Puusep Kohtumees

Jaan Kiisk kaipas et Jaan Tuwwikenne tedda om hiusist kisknu ja russikuga pä päle om pesnu nink wimate ütte posti wasta om tõuganu. 

Jaan Tuwwikenne astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kiisk kaipus ette loetu, selle päle kostis Jaan Tuwwikenne: "Jaan Kiisk kolkis ommi linnu linnakolkimisse massinaga nink laskse linnakolkimisse massina tühjalt, ilma et linnu massina sissen es olle, ümbre joosta; minna pandse linna massina saisma, nink selleperrast nakkas Jaan Kiisk minno roppuste sõimama ja tahtse minnole lüwwa. Minna tõukasi Jaan Kiiska henda mant ärrä, sis wõtse Jaan Kiisk ütte leppätse malga nink tahtse sellega minnole lüwwa, ent minna jooskse temma mant ärrä. Minna ei olle Jaan Kiiska löönu ei ka hiussist kisknu. 

Tunnistaja Meos Hansi astus kohto ette nink andse tunnistust: "Jaan Tuwwikenne pandse linnakolkimisse massina kinni nink nakkas Jaan Kiiska sõimama, sellepäle ütles Jaan Kiisk: "mes sinnol minnoga asja om tüllitseda, egga sinna massina perremees ei olle." Selle päle wõtse Jaan Tuwwikene raud kange (Bruhstange) nink tahtse Jaan Kiiska sellega lüwwa, Jaan Kiisk kargas ärrä kõrwale nink üttel: "Kule sinna J. Tuwwikenne ollet üts walmis zigga." selle päle wõtse Jaan Tuwwikenne Jaan Kiiska hiussist kinni, lei temmale kukrute russikuga ja Jaan Kiisk saddas posti wasta mahha.  Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."

Tunnistaja Wastse Anzmõisa wallast Karl Meron astus kohto ette nink andse tunnistust nida sammute sõnna sõnnani, kui Meos Hansi om andnu.  Muud ei tija temma ka rohkemb tunnistada. 

Tunnistaja Peter Raggul astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna olli weskiwwi koan. Jaan Tuwwikenne ja Jaan Kiisk kaklesiwa sae-weskiwwi koan. Minna kuuldse kül neide tülli ja sõimamist, ent neide kaklemist minna es wõi nätta. Sedda minna kül kuuldse kui Karl Meron ütles, "poisi tõmmake häste." Muud ei tija minna tunnistada. "

Otsus.

Katte tunnistajade wäljaütlemisse perra om Jaan Tuwwikenne süüdallune lõitu ollewat, et temma om Jaan Kijsku hiussist kisknu ja pesnu, - massap Jaan Tuwwikenne 1 Rubla wallu rahha Jaan Kijskale, ja 1 Rubla trahwi waeste ladiku hääs. 

Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse, aastast 1860 §§. 772. 773. perra ette kulutedu. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Jaan Reiljan XXX

  "  Sahkri Pik XXX

  "  Ado Puusep XXX

Jaan Kiisk kaipas et Jaan Tuwwikenne tedda om hiusist kisknu ja russikuga pä päle om pesnu nink wimate ütte posti wasta om tõuganu. 

Jaan Tuwwikenne astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kiisk kaipus ette loetu, selle päle kostis Jaan Tuwwikenne: "Jaan Kiisk kolkis ommi linnu linnakolkimisse massinaga nink laskse linnakolkimisse massina tühjalt, ilma et linnu massina sissen es olle, ümbre joosta; minna pandse linna massina saisma, nink selleperrast nakkas Jaan Kiisk minno roppuste sõimama ja tahtse minnole lüwwa. Minna tõukasi Jaan Kiiska henda mant ärrä, sis wõtse Jaan Kiisk ütte leppätse malga nink tahtse sellega minnole lüwwa, ent minna jooskse temma mant ärrä. Minna ei olle Jaan Kiiska löönu ei ka hiussist kisknu. 

Tunnistaja Meos Hansi astus kohto ette nink andse tunnistust: "Jaan Tuwwikenne pandse linnakolkimisse massina kinni nink nakkas Jaan Kiiska sõimama, sellepäle ütles Jaan Kiisk: "mes sinnol minnoga asja om tüllitseda, egga sinna massina perremees ei olle." Selle päle wõtse Jaan Tuwwikene raud kange (Bruhstange) nink tahtse Jaan Kiiska sellega lüwwa, Jaan Kiisk kargas ärrä kõrwale nink üttel: "Kule sinna J. Tuwwikenne ollet üts walmis zigga." selle päle wõtse Jaan Tuwwikenne Jaan Kiiska hiussist kinni, lei temmale kukrute russikuga ja Jaan Kiisk saddas posti wasta mahha.  Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."

Tunnistaja Wastse Anzmõisa wallast Karl Meron astus kohto ette nink andse tunnistust nida sammute sõnna sõnnani, kui Meos Hansi om andnu.  Muud ei tija temma ka rohkemb tunnistada. 

Tunnistaja Peter Raggul astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna olli weskiwwi koan. Jaan Tuwwikenne ja Jaan Kiisk kaklesiwa sae-weskiwwi koan. Minna kuuldse kül neide tülli ja sõimamist, ent neide kaklemist minna es wõi nätta. Sedda minna kül kuuldse kui Karl Meron ütles, "poisi tõmmake häste." Muud ei tija minna tunnistada. "

Otsus.

Katte tunnistajade wäljaütlemisse perra om Jaan Tuwwikenne süüdallune lõitu ollewat, et temma om Jaan Kijsku hiussist kisknu ja pesnu, - massap Jaan Tuwwikenne 1 Rubla wallu rahha Jaan Kijskale, ja 1 Rubla trahwi waeste ladiku hääs. 

Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse, aastast 1860 §§. 772. 773. perra ette kulutedu. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Jaan Reiljan XXX

  "  Sahkri Pik XXX

  "  Ado Puusep XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS