PROTOKOLL

Vana-Riisipere: Riisipere kogukonnakohtu protokollid (1867-1875)

LeidandmedEAA.2635.1.8
Kaader
67
68
Daatum08.05.1872
Protokolli number7
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jürri Wiil Peakohtumees
J Simson Kirjutaja
Hans Wiik Kohtumees
Jakob Kraut Kohtumees

1) Kohtu ette tulli Kärwa sullane Juhhan Echt ja tunnistab, et Tuliku sullane Jürri Kurfeldt on temmale Nissi kirriku jures körsus räkind, et ta (Jürri Kurfeldt) olle Pärdi aites käinud warguse pärrast rahha otsimes. Se olli tallwe Merjama lada ajal, kui Pärdi aites käidi, agga pölle muud middagi leidnud, kui üks höbbe sormus, 8 kop. ja wilja nöud ajand ümber rahha otsimisega. Juhha ütleb, et Jürri temmale on räkinud, et ta siis on aetas olnud, kui Pärdi perremees hakkand ladale minnema ja räkind ka Juhhanile palju neid sönna ülles, mis perremees seal öues räkind ja Jürril olnud suur männi pu kaigas kasas.

Sedda köik on Juhhan Echt enne jubba Pärdi perremehhele räkind, mis Jürri on tunnistand ja mis perremees öues sel korral räkind ja perremees tunnistab sedda köik töe ollewad, sest umbes ei wöi ükski teada, mis teine on räkind.

2) Jürri Kurfeldt tulli ette ja ajab taggasi, et pölle aites käinud egga ka selle üllewel nimmetud Juhhanile middagid räkind, agga siiski ka ütleb: et ta koeruse pärrast sedda Juhhanile olla rakind, agga se on immeks panna, et ta ka sedda teadis nalja pärrast räkida, mis perremees sel korral räkis.

Nönda on neist tunnistustest selgest ärra möista, et Jürri Kurfeldt süallune on, ehk ta kül nüüd isse weel taggasi ajab.

Kohhus möistab: Jürri Kurfelt peab Pärdi perremehhel maksma wilja nöude ümber ajamise eest, mis läbbi palju wilja on rikkutud 1 rbl. (üks rubl) ja trahwiks ihhu nuhtluseks 30 witsa hopi.

et mitte uhhe kutsumisega ei tulnud se eest walla laeka 50 kop. ja 35 k. Juhhani päwa palka

1) Kohtu ette tulli Kärwa sullane Juhhan Echt ja tunnistab, et Tuliku sullane Jürri Kurfeldt on temmale Nissi kirriku jures körsus räkind, et ta (Jürri Kurfeldt) olle Pärdi aites käinud warguse pärrast rahha otsimes. Se olli tallwe Merjama lada ajal, kui Pärdi aites käidi, agga pölle muud middagi leidnud, kui üks höbbe sormus, 8 kop. ja wilja nöud ajand ümber rahha otsimisega. Juhha ütleb, et Jürri temmale on räkinud, et ta siis on aetas olnud, kui Pärdi perremees hakkand ladale minnema ja räkind ka Juhhanile palju neid sönna ülles, mis perremees seal öues räkind ja Jürril olnud suur männi pu kaigas kasas.

Sedda köik on Juhhan Echt enne jubba Pärdi perremehhele räkind, mis Jürri on tunnistand ja mis perremees öues sel korral räkind ja perremees tunnistab sedda köik töe ollewad, sest umbes ei wöi ükski teada, mis teine on räkind.

2) Jürri Kurfeldt tulli ette ja ajab taggasi, et pölle aites käinud egga ka selle üllewel nimmetud Juhhanile middagid räkind, agga siiski ka ütleb: et ta koeruse pärrast sedda Juhhanile olla rakind, agga se on immeks panna, et ta ka sedda teadis nalja pärrast räkida, mis perremees sel korral räkis.

Nönda on neist tunnistustest selgest ärra möista, et Jürri Kurfeldt süallune on, ehk ta kül nüüd isse weel taggasi ajab.

Kohhus möistab: Jürri Kurfelt peab Pärdi perremehhel maksma wilja nöude ümber ajamise eest, mis läbbi palju wilja on rikkutud 1 rbl. (üks rubl) ja trahwiks ihhu nuhtluseks 30 witsa hopi.

et mitte uhhe kutsumisega ei tulnud se eest walla laeka 50 kop. ja 35 k. Juhhani päwa palka


TAGASI KUVA MÄRGENDUS