Moisawallitsus, hr. Kussmanoff, kaibas, et temma Märzikuu allustuses tähhele pandnu, et temmal 2 wersta moisast kaugelt heina küünist paljo timota heino korraga kaddonud, kui kül se küün häste lukkus olnud, ja ei olla moistnu, kus need jänud, selleperrast olla ta need heinat warsti moisahe ärrä weddada lasknud, selle peale leitu, et töisest 1 wersta kaugusest küünist nisammate ristikheino warrastedu, ilma et lukkud rikkut, kes nisammute häste kinni olnu kui enne ja perrast, selleperrast ei olla se wargus kohhe tähhele pantud, ka mitte wargad töö peal kätte saadad, kunni wiimati wälja tulnud, et Sarrakuse pops Mihkel Saar Narritze tallost se warras olnu, kunna temma juures läbbiotsimise juures Kawasta kubjas Kawastu moisast warrastud wankri perrast se wankri üllesleidnu, ühtlaisi ka ristik heino leitud, ja olla siis kaebaja sellesamma Sarrakusse Narritse tallon ellaja töise popsi Jaan Praakle ülles andmise peale, Mäksa pä kohtimees Jaan Molloki ja ühhe Sarrakuse kohtomehhega Sarrakuste senna tallo MIhkel Saare ello kohta läbbi otsima läinud, kelle juures weel 15 leisikat ossa töisest küünist warrastud ristikheino leida olnud ja Mäksale ärrä toodud, keige selle warga Mihkel Sarega, kes sedda wargust ka mitte salgada ei woida. Se warguse suurus olla küüni sisse weddamise ja päiwaliko wäljaandmise järrele 6 koormat, se on: 1. küünist 5 koormat timota ja 2. küünist 1 koorma ristikheino, keige wähhamb 50 rubla wäärt, wõlswõtmedega tehtu kui pä wärilinne süid arwata.
Kutsuti ette:
Kaewataw Mihkel Saar, Sarrakusest, kes Kawastu rewisionin ütles küssimisse peale wälja, et ta üllestõusmise pühhi pool päiw mööda sõitis 2 Mäksa-küünist kül 2 sälja täit ristikheino omma ree päle tonu, agga 1 küünist timota heino ei olla ta sukkugi warrastanu.
Üllesandja Jaan Praakle, Sarrakusest, tunnista: minna näggin üks hommung et Mihkel Saar, kellega minna ühhes ellan, 2 körd talwel reega timota-heino koddo toonud olli, siis näggin minna ka, et temmal lauda pääl ristikheino olli, mis temma ösel päle Üllest. pühhi 15.-16. Aprilil küllaseppa Jaan Laari hobbosega koddo toonu olli, kellest ta 2 leisikat Jaan Ankole 1 rubla eest müinud ja üllejänud 15 leisikat ossa kaebaja Mäksamoisawallitsus weel kätte sanud nink ärrä wiinud.
Ka olla Sarrakusse pä kohtomees Hendrik Roiju temma Mihkel Sare suggulase Peter Sare pool talwel säratset Timoti heino leidnud, kes ühte puhku Mihkel Sarega, kellel ka omma hobbene olnud, öösel ja päiwa ümbre käinud, arwata ka ühhes heino warrastanud, Mihkel Sarel olli ka keik talw omma hobbone mis ta weel ilda aja eest ärrä tallitanud, selleperrast ta siis wimati ristikheino warrastada sep Jaan Laari käest hobbose wõtnud.
Jaan Narritze, selle Sarrakusse tallo perremees tunnistas: minna näggin talwel 2 körd, et minno popsil Mihkel Sarel paari üsja täie ossa lauda peal timotu-heino olli, mis ta siis toonu, kui minna koddu ei olnu, kui palju ta neid heino koddo toonu, et tija minna, ka mitte, kust ta toonud, ükskörd ütles ta minnole küssimise peale, et ta neid Kawastu pool saada, minno emma kui talloperrenaene An Narritze olli ikkes koddu, ja wois sedda sedda parrembast teada.
Selle peale sai kaewataw Mihkel Saar küssitud, kust ta talwel siis se timotu-heina saanud, mis tunnistajad temma pool näinud, wastutas temma, et temmal neist mitte ennamb kui üks üsja täis olnud, mis Kawasto monamehhe temmale andnu, ja Tartus temma suggulase Peter Serre juures nähtu timotu hainat olla temmale Kawastu moonamees Jürri Tinz Kawastu kutsari Jürri Tanzo juures ollemisen kaupmees Faure pool paar üsja täit andnu (olla), kui selle peale arwati need mõllembad Kawastust tunnistajast ette kutsu, siis olli se Mihkl Sarele meele wasto nink tunnistas ülles, et ta enne sedda arwata Märzi-kuu allustusen ka 1. Mäksamoisa küünist arwatu 10 leisikat ossa timotu-heino wõtnud, peale se kui temma Tartun ellaja suggulanne Peter Serre temmale üttelnu, et ta säält need temma juures leitu 20 leisikat timotu heino saanu nink Tartuhe wiinud, ja lissas küssimise peale juure, Peter Serre olla lukku lahti rapputanu ja wiimati jälle kinni litsnu, need Kawastu mehhe ei olla selle järrele kül keddagi heino anda ja pallus kaebaja moisawallitsust häga temmaga leppitust tehha - ta tahhas ka sedda üllesantud kahjo 50 rubla maksa, selle peale weel tänna 10 rubla ja wiimne ossa ni pea kui woimalik.
Tunnistaja Jaan Praakle tõendas selle peale, et mitte ükskörd kaewataw timotu-heino koddo toonud, enge ka temma olla sedda 2 körd näinud ja 3 körd ristikheino ja ütles weel et temmal olnu täitsast neid timotu heino koddo olnu, ni et keigil olnu wolna (prii) neist wõtta, ka temma, Jaan Praakle naene omma lehmale wõtnud.
Moisteti: Et 24. Aprilist s. a. weel seja ette kutsu:
1. Narritze tallo perrenaene An Naritz Sarrakusest
2. Sarrakuse pä kohtomees Hendrik Roija
3. Kutser Jürri Tenz, Kawastust
4. Monamees Jürri Tinz, Kawastust
5. Peter Serre Tartust.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Mikkel
Kohtomees Jaan Kord
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Moisawallitsus, hr. Kussmanoff, kaibas, et temma Märzikuu allustuses tähhele pandnu, et temmal 2 wersta moisast kaugelt heina küünist paljo timota heino korraga kaddonud, kui kül se küün häste lukkus olnud, ja ei olla moistnu, kus need jänud, selleperrast olla ta need heinat warsti moisahe ärrä weddada lasknud, selle peale leitu, et töisest 1 wersta kaugusest küünist nisammate ristikheino warrastedu, ilma et lukkud rikkut, kes nisammute häste kinni olnu kui enne ja perrast, selleperrast ei olla se wargus kohhe tähhele pantud, ka mitte wargad töö peal kätte saadad, kunni wiimati wälja tulnud, et Sarrakuse pops Mihkel Saar Narritze tallost se warras olnu, kunna temma juures läbbiotsimise juures Kawasta kubjas Kawastu moisast warrastud wankri perrast se wankri üllesleidnu, ühtlaisi ka ristik heino leitud, ja olla siis kaebaja sellesamma Sarrakusse Narritse tallon ellaja töise popsi Jaan Praakle ülles andmise peale, Mäksa pä kohtimees Jaan Molloki ja ühhe Sarrakuse kohtomehhega Sarrakuste senna tallo MIhkel Saare ello kohta läbbi otsima läinud, kelle juures weel 15 leisikat ossa töisest küünist warrastud ristikheino leida olnud ja Mäksale ärrä toodud, keige selle warga Mihkel Sarega, kes sedda wargust ka mitte salgada ei woida. Se warguse suurus olla küüni sisse weddamise ja päiwaliko wäljaandmise järrele 6 koormat, se on: 1. küünist 5 koormat timota ja 2. küünist 1 koorma ristikheino, keige wähhamb 50 rubla wäärt, wõlswõtmedega tehtu kui pä wärilinne süid arwata.
Kutsuti ette:
Kaewataw Mihkel Saar, Sarrakusest, kes Kawastu rewisionin ütles küssimisse peale wälja, et ta üllestõusmise pühhi pool päiw mööda sõitis 2 Mäksa-küünist kül 2 sälja täit ristikheino omma ree päle tonu, agga 1 küünist timota heino ei olla ta sukkugi warrastanu.
Üllesandja Jaan Praakle, Sarrakusest, tunnista: minna näggin üks hommung et Mihkel Saar, kellega minna ühhes ellan, 2 körd talwel reega timota-heino koddo toonud olli, siis näggin minna ka, et temmal lauda pääl ristikheino olli, mis temma ösel päle Üllest. pühhi 15.-16. Aprilil küllaseppa Jaan Laari hobbosega koddo toonu olli, kellest ta 2 leisikat Jaan Ankole 1 rubla eest müinud ja üllejänud 15 leisikat ossa kaebaja Mäksamoisawallitsus weel kätte sanud nink ärrä wiinud.
Ka olla Sarrakusse pä kohtomees Hendrik Roiju temma Mihkel Sare suggulase Peter Sare pool talwel säratset Timoti heino leidnud, kes ühte puhku Mihkel Sarega, kellel ka omma hobbene olnud, öösel ja päiwa ümbre käinud, arwata ka ühhes heino warrastanud, Mihkel Sarel olli ka keik talw omma hobbone mis ta weel ilda aja eest ärrä tallitanud, selleperrast ta siis wimati ristikheino warrastada sep Jaan Laari käest hobbose wõtnud.
Jaan Narritze, selle Sarrakusse tallo perremees tunnistas: minna näggin talwel 2 körd, et minno popsil Mihkel Sarel paari üsja täie ossa lauda peal timotu-heino olli, mis ta siis toonu, kui minna koddu ei olnu, kui palju ta neid heino koddo toonu, et tija minna, ka mitte, kust ta toonud, ükskörd ütles ta minnole küssimise peale, et ta neid Kawastu pool saada, minno emma kui talloperrenaene An Narritze olli ikkes koddu, ja wois sedda sedda parrembast teada.
Selle peale sai kaewataw Mihkel Saar küssitud, kust ta talwel siis se timotu-heina saanud, mis tunnistajad temma pool näinud, wastutas temma, et temmal neist mitte ennamb kui üks üsja täis olnud, mis Kawasto monamehhe temmale andnu, ja Tartus temma suggulase Peter Serre juures nähtu timotu hainat olla temmale Kawastu moonamees Jürri Tinz Kawastu kutsari Jürri Tanzo juures ollemisen kaupmees Faure pool paar üsja täit andnu (olla), kui selle peale arwati need mõllembad Kawastust tunnistajast ette kutsu, siis olli se Mihkl Sarele meele wasto nink tunnistas ülles, et ta enne sedda arwata Märzi-kuu allustusen ka 1. Mäksamoisa küünist arwatu 10 leisikat ossa timotu-heino wõtnud, peale se kui temma Tartun ellaja suggulanne Peter Serre temmale üttelnu, et ta säält need temma juures leitu 20 leisikat timotu heino saanu nink Tartuhe wiinud, ja lissas küssimise peale juure, Peter Serre olla lukku lahti rapputanu ja wiimati jälle kinni litsnu, need Kawastu mehhe ei olla selle järrele kül keddagi heino anda ja pallus kaebaja moisawallitsust häga temmaga leppitust tehha - ta tahhas ka sedda üllesantud kahjo 50 rubla maksa, selle peale weel tänna 10 rubla ja wiimne ossa ni pea kui woimalik.
Tunnistaja Jaan Praakle tõendas selle peale, et mitte ükskörd kaewataw timotu-heino koddo toonud, enge ka temma olla sedda 2 körd näinud ja 3 körd ristikheino ja ütles weel et temmal olnu täitsast neid timotu heino koddo olnu, ni et keigil olnu wolna (prii) neist wõtta, ka temma, Jaan Praakle naene omma lehmale wõtnud.
Moisteti: Et 24. Aprilist s. a. weel seja ette kutsu:
1. Narritze tallo perrenaene An Naritz Sarrakusest
2. Sarrakuse pä kohtomees Hendrik Roija
3. Kutser Jürri Tenz, Kawastust
4. Monamees Jürri Tinz, Kawastust
5. Peter Serre Tartust.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Jaan Mikkel
Kohtomees Jaan Kord
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
