Kunna Wisse tallo perremees Jakob Jakk nüüd weel peale Jürripäiwa ärrä surrenu ja perrijil kontrakti järrele õigus, kunni tullewa Jürripäiwani 1882 sedda kohta ennege piddada, siis tulli selle läsk Marri Jakk, 26 aastane töine naene ilmlasteta, tänna omma Kuuste wallas ollewa essa Johann Rossmanniga ette, nink tunnistas, et temmast sest läsjast ei saada selle kohha piddajad kunni tullewa Jürripäiwani nink tahta sedda kohta kohhe mahha jätta, omma mehhe essimetse naese poegadele, ja pallus sest perrandusest sedda kätte, mis ta mehhele minneki man senna wiinud, se olles 1 lehm, 5 lammast ja 1 kirst rijetega.
Se tallo warrandus, mis praegu sääl ees leiti, sai kohtomeestest ülleswõetud ja 280 rubla pääle takseritud.
Moisawallitsus hr. Kussmanoff soowis, et se läsk ühhe wöörmündrega se kohha tullewa Jürripäiwani eddasi peas.
Neide suggulassed perremees Jakob Arro ja perremees Jaan Anni Wastsest-Kuustest pallusiwa selle kaddonu Jakob Jakki 1. naise poege Jaan ja Johann Jakki senna tallo jätta, kunni kontrakti lõppeni, se on 1884 aastani, agga moisawallitsus toetas henda omma kontrakti peale, et ennege 1. Jürripäiwani 1882 päle rentniko surma perrijit senna tallo jätta, keige selle praeguse warrandusega, kui nemma kahhekesi käe-mehhest jäwa.
Moistus: Et neide perrijade suggulaste ja wöörmündre Jakob Arrol Mäksalt ja Jaan Annil, Wastsest-Kuustest selle ärrä surno tallo kontrakti järrele kunni tullewa Jürripäiwani 1882 eddasi wallitseda, se kontrakt keigin punktin täita ja selle järrele siis kui moisawallitsus nõuab, kui ka Jürripäiw 1882 kui ta pikkembast ei jätta, käest ärrä anda.
Se otsus sai neile keigile kuulutud.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord.
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Kunna Wisse tallo perremees Jakob Jakk nüüd weel peale Jürripäiwa ärrä surrenu ja perrijil kontrakti järrele õigus, kunni tullewa Jürripäiwani 1882 sedda kohta ennege piddada, siis tulli selle läsk Marri Jakk, 26 aastane töine naene ilmlasteta, tänna omma Kuuste wallas ollewa essa Johann Rossmanniga ette, nink tunnistas, et temmast sest läsjast ei saada selle kohha piddajad kunni tullewa Jürripäiwani nink tahta sedda kohta kohhe mahha jätta, omma mehhe essimetse naese poegadele, ja pallus sest perrandusest sedda kätte, mis ta mehhele minneki man senna wiinud, se olles 1 lehm, 5 lammast ja 1 kirst rijetega.
Se tallo warrandus, mis praegu sääl ees leiti, sai kohtomeestest ülleswõetud ja 280 rubla pääle takseritud.
Moisawallitsus hr. Kussmanoff soowis, et se läsk ühhe wöörmündrega se kohha tullewa Jürripäiwani eddasi peas.
Neide suggulassed perremees Jakob Arro ja perremees Jaan Anni Wastsest-Kuustest pallusiwa selle kaddonu Jakob Jakki 1. naise poege Jaan ja Johann Jakki senna tallo jätta, kunni kontrakti lõppeni, se on 1884 aastani, agga moisawallitsus toetas henda omma kontrakti peale, et ennege 1. Jürripäiwani 1882 päle rentniko surma perrijit senna tallo jätta, keige selle praeguse warrandusega, kui nemma kahhekesi käe-mehhest jäwa.
Moistus: Et neide perrijade suggulaste ja wöörmündre Jakob Arrol Mäksalt ja Jaan Annil, Wastsest-Kuustest selle ärrä surno tallo kontrakti järrele kunni tullewa Jürripäiwani 1882 eddasi wallitseda, se kontrakt keigin punktin täita ja selle järrele siis kui moisawallitsus nõuab, kui ka Jürripäiw 1882 kui ta pikkembast ei jätta, käest ärrä anda.
Se otsus sai neile keigile kuulutud.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord.
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
