Mäksamoisatallmeistri Jaan Mutso kaibas, et seppa pois Woldemar Masing perrametse pühha Saeskõrwa kõrtsist tullen, olnu purjun nink olnu temmal wiina puddel ütten, andnu keigile wiina, ka temmale, siis tahtnu ta temma naise tütre juurde minna, ta ei lasknud, enge ajanu tedda tarrest wälja, siis wõtnu ta temmal karwast nink tõmbanu pikkale mahha ja kisknu suu werritsest.
Kaewataw Woldemar Masing arwas, et Saeskõrwa kõrtsist tullen kaebaja essi kutsun omma tarre sõbralikult ta tõuganu, ennege tüdruku sängi, selle peale ajanu ta tedda wälja ja tulnu wäljan weel temma kaela, siis ta ka wasta wõtnu.
Tun. Kubjas Karl Laas tunnistas: Jaan Mutso pallas minno appi seppe poisi toast wälja ajama - minna kohhe es lähha - selle peale tulli Mutso naene perra ja ütles, et nemma ütstöist ärrä tapwa, kui minna lätsin, olliwa nemma toas ütstöise karwas, Mutso olli werrine ja mitte wäega joobnu agga töine olli täis joobnu, minna ajasin mõllembed toast wälja, kus seppa pois jälle Mutso karwu läts.
Wallitseja hr. Kussmanoff tõendas, et seppapois olnu siis joobnu, kes kaebusse peale töise tüdrukut kiskma nakkanu nink sellest tülli tulnu.
Moisteti: Et kaewataw Woldemar Masingid selle süi eest 15 witsa lögiga trahwi.
Se otsus sai kohtu-käujile 5. Junil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 1873 järrele kuulutud ja õppuse kirri s. k. k. t. antud. Süidlanne pallus rahha trahwi 3 rbl. wõtta, mis ka wiimati lubbati.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Karl Kilter kohtomees
Jaan Kord kohtomees
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Sel 19. Junil s. a. 3 R laati maksetu.
Mäksamoisatallmeistri Jaan Mutso kaibas, et seppa pois Woldemar Masing perrametse pühha Saeskõrwa kõrtsist tullen, olnu purjun nink olnu temmal wiina puddel ütten, andnu keigile wiina, ka temmale, siis tahtnu ta temma naise tütre juurde minna, ta ei lasknud, enge ajanu tedda tarrest wälja, siis wõtnu ta temmal karwast nink tõmbanu pikkale mahha ja kisknu suu werritsest.
Kaewataw Woldemar Masing arwas, et Saeskõrwa kõrtsist tullen kaebaja essi kutsun omma tarre sõbralikult ta tõuganu, ennege tüdruku sängi, selle peale ajanu ta tedda wälja ja tulnu wäljan weel temma kaela, siis ta ka wasta wõtnu.
Tun. Kubjas Karl Laas tunnistas: Jaan Mutso pallas minno appi seppe poisi toast wälja ajama - minna kohhe es lähha - selle peale tulli Mutso naene perra ja ütles, et nemma ütstöist ärrä tapwa, kui minna lätsin, olliwa nemma toas ütstöise karwas, Mutso olli werrine ja mitte wäega joobnu agga töine olli täis joobnu, minna ajasin mõllembed toast wälja, kus seppa pois jälle Mutso karwu läts.
Wallitseja hr. Kussmanoff tõendas, et seppapois olnu siis joobnu, kes kaebusse peale töise tüdrukut kiskma nakkanu nink sellest tülli tulnu.
Moisteti: Et kaewataw Woldemar Masingid selle süi eest 15 witsa lögiga trahwi.
Se otsus sai kohtu-käujile 5. Junil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 1873 järrele kuulutud ja õppuse kirri s. k. k. t. antud. Süidlanne pallus rahha trahwi 3 rbl. wõtta, mis ka wiimati lubbati.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Karl Kilter kohtomees
Jaan Kord kohtomees
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Sel 19. Junil s. a. 3 R laati maksetu.
