Selle wallast süggisel 1880 wäe tenistuste läinud Johann Suurmõts tulli tänna ette nink kaibas, et tuule mölder Jaan Woitka, laenanu minnewa süggisel kui ta nekrutist antu Tarto linnas Sandarm-Oleertsi hoowis 50 R. temmalt rahha. Ta nõuda sedda nüüd temma käest taggasi.

Kaewataw Jaan Woitka, Mäksalt, salgas, et ta ei olla kaebaja käest mitte 1 kop. rahha laenust wõtnu, kül agga olnu körd temma käen, temma wenna Juhkum Suurmõtsa rahha 170 Rubla üks öö ja päiw ja andnu siis jälle ärrä ommanikule taggasi, ni et ta nüüd kellegi wõlgo ei olla.

Juhkum Suurmõts, perremees Mäksalt, ja kaebaja wend, tõendas, et ta woida sedda wandega tunnistada, et Jaan Woitka minnewa süggisel temma nekrutist antu wenna Johan Suurmõtsa käest Tartun 50 rubla rahha wõtnu ja ei olle taggasi andnu.

Moistus: Kunna arwata, et se wõllanõudminne õige on, sest muido ei olles kaebaja julgend sesuggust kaebdust kohto ette tuwwa, siis olles Jaan Woitkal kaebajale se 50 R kohhe taggasi maksa.

Se otsus sai k. k. selsammal p. 11. Septembril s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kuulutud ja s. kohtu käimise tarbis õppuse kirri antud, kes Jaan Woitka 17. Septbr. ülles andis surembad kohhut käija

Pä kohtomees Jaan Mollok

Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord.

Kirjotaja F. Thal <allkiri>.