Kolonits Jaan Kero kaibas, et Jaan Klink tedda hirmsast ja sõimanu. Ta palluda tedda selle eest trahwi.

Kaewataw Jaan Klink arwas, et Jaan Kero lubbanu tedda Siberihe saata ja raude panda, rehheallutse kassimisse perrast. Hendrik Wassil woida tunnistada, Jaan Reino ja Jaan Paris nisamma.

1. Tunnistaja Jaan Reino tunnistas: Keero tulli senna ütles Klinkile mis ta rehhe allust ei olle puhtast teinud, selle peale ütles Klink kas sa tatt (nõnna) lännik minno sundja ollet, säratsid keik sammo taggutse täis, siis lubbas Keero seltsiga kassida, selle peale sõimas ta poole ööni ni mis ta moistis: warresest, kassist j. n. e. ent Kero jäi wiimati waik.

Moisteti: Et töisest körrast ka Jaan Paris ette kutsu.

Pä kohtomees Jaan Mollok

Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord.

Kirjotaja F. Thal <allkiri>.