PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1875-1882)

LeidandmedEAA.3300.1.19
Kaader
197
198
Daatum09.04.1882
Protokolli number36
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Mollok Peakohtumees
Karl Kilter Kohtumees
Jaan Kord Kohtumees

1. Kolonitsa Jaan Mark jättab omma koht sel Jürripäiwal mahha, moisa tahtmise perra, ja wõttab se koht Hendrik Wammuse henda kätte, kes mõlemba tänna siin een olliwa moisawalitsuse assemiku Tawit Wiksiga, ja tunnistas Hendrik Wammuse, et ta se kohha wasto wõtta ilma et temmal puuduste eest middagi nõudmist olles - ka Jaan Mark ei ütle middagi tasomise nõudmist olla, nink jäiwa wastatiko rahhule.

2. Nisamma ütleb kolonits Jürri Laas omma koht maha, kes Mihkel Wassila kätte saab ja arwas Moisaw. asemik Tawit Wiksi, et sel kohhal olla puudus:

1., 1/3 rukki põllo sissen sööti ja

2., 2 süld puid puudus.

Jürri Laas arwas, et se sööt olnu jo enne tedda arrimada.

Lepping: Jürri Laas maksab tasomist Mihkel Wassilale

1., 1/3 rukki külwi seemne eest 1 R 50 kop ehk 1/3 wakka rukki ja

2., 2 sülle puude eest maksab ta aä 2 R = 4 Rbl. sija kautsionist sisse tullewa reedist, ja saab se rahha sellele kes tulewa talwel need puud moisamõtsast asemele toop.

Jürri Laas maksis 16. Aprilil sisse 4 rublad

19. Aug. 1883 sai se raha Mihkel Wassilale wälja makstud 4 rublad

Wannemb J. Kärik <allkiri>

3. Nisamma jättab Peter Prakel omma koht maha mis nüüd Johann Urmi kätte saab, kelle rukki põld illus olla, ennege maa olla weidi halwaste äestada ja krawisid puhhastada, ent põlletus puu lubbas Tawit Wiksi wastsele murretseda töisest kohhast, - aijad ka weel parrandada.

Peter Prakel lubbas kraawit ärrä puhhastada ja Kopli aijat parrandada, ent wastne kolonits Johann Urm wõetab äestamise omma peale, et Peter Praklil enamb hobbest ei olle, selle wasta jääb Urmile 20 K. Peter Prakle wõlg rahha. ka, Moisteti: Et neil nenda rahule jääda.

4. Nisamma peab kolonits Johann Niggol omma koht mahha jätma ja wõttan se koht Widrik Rattasep omma kätte, kelle kohhal rukki põld täjelik, puu ussaijan, krawi puhtad aijad etc kõwwat ja lubbas wastne kolonits Widrik Rattasep wasto wõtta ja jäiwa mõllemba rahhule.

5. Nisamma peab kolonits Peter Kään omma koht mahha mis Jaan Kero kätte lähhab.

Tawid Wiksi järrele olla sääl puudus: 1/2 süld puid, 10 kasso puud, arwata 18 puust mis tinnawo weel istutud, selle järrele arwata, et 10 ärrä kuijob, lauda kattus nelja päält Jaan KeroPeter KäänPeter Steinberg ja Jaan Parisil lagund - kelle eest nõuda moisa 5 rubla tasomist muido olla tehtud, krawi puhastud, rukki põld täitsa ja aijat parrandud.

Peter Kään wabandas, et puu olla täitsa ennege weidi mõnni halg lühemb kui 1 1/2 arsinat, 15 pu asemel olla ta nüüd 18 tükki istutanu, lauda kattus olla jo alustusen halwaste kattetu, nink ei jääda muud nõuw, kui wastsest katta, - kui tuul liigutada siis minna ta laijale.

Pä kohtomees Jaan Mollok arwas ka, et se kattus ni sant, et ta ümbre katta tarwitas, riida puude kahju ehk wois 1 rubla arwata.

Moisteti: Et 8 p. sissen moisawallitsusel se lauda kattus essi ülle kaeda - kunna se suur assi, nink 16 Aprilist jälle ette tulla, kui leppitust ei saa - ehk maksab Peter Kään kassu puude eest Jaan Kerole 2 rubla ja riida puje eest 1 rubl = 3 rubla ja omma ossa kattust ärrä parrandab.

Se otsus sai neile kuulutud.

6. Nisamma wõttab Jaan Klink Jaan Reino kohha omma kätte ja ütles tänna siin, kui Jaan Reino kes tänna ei olle siin, kraawi ärrä puhhastab ja aija ärrä parrandab, siis lubbas ta se koht wasta wõtta.

Moisteti: Kui nemma henda wahel ei sa leppi, siis on neil 16. Aprilil sa. ette tulla.

Se otsus sai temmale kuulutud.

Pä kohtomees Jaan Mollok

Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord

Kirjotaja F. Thal <allkiri>.

1. Kolonitsa Jaan Mark jättab omma koht sel Jürripäiwal mahha, moisa tahtmise perra, ja wõttab se koht Hendrik Wammuse henda kätte, kes mõlemba tänna siin een olliwa moisawalitsuse assemiku Tawit Wiksiga, ja tunnistas Hendrik Wammuse, et ta se kohha wasto wõtta ilma et temmal puuduste eest middagi nõudmist olles - ka Jaan Mark ei ütle middagi tasomise nõudmist olla, nink jäiwa wastatiko rahhule.

2. Nisamma ütleb kolonits Jürri Laas omma koht maha, kes Mihkel Wassila kätte saab ja arwas Moisaw. asemik Tawit Wiksi, et sel kohhal olla puudus:

1., 1/3 rukki põllo sissen sööti ja

2., 2 süld puid puudus.

Jürri Laas arwas, et se sööt olnu jo enne tedda arrimada.

Lepping: Jürri Laas maksab tasomist Mihkel Wassilale

1., 1/3 rukki külwi seemne eest 1 R 50 kop ehk 1/3 wakka rukki ja

2., 2 sülle puude eest maksab ta aä 2 R = 4 Rbl. sija kautsionist sisse tullewa reedist, ja saab se rahha sellele kes tulewa talwel need puud moisamõtsast asemele toop.

Jürri Laas maksis 16. Aprilil sisse 4 rublad

19. Aug. 1883 sai se raha Mihkel Wassilale wälja makstud 4 rublad

Wannemb J. Kärik <allkiri>

3. Nisamma jättab Peter Prakel omma koht maha mis nüüd Johann Urmi kätte saab, kelle rukki põld illus olla, ennege maa olla weidi halwaste äestada ja krawisid puhhastada, ent põlletus puu lubbas Tawit Wiksi wastsele murretseda töisest kohhast, - aijad ka weel parrandada.

Peter Prakel lubbas kraawit ärrä puhhastada ja Kopli aijat parrandada, ent wastne kolonits Johann Urm wõetab äestamise omma peale, et Peter Praklil enamb hobbest ei olle, selle wasta jääb Urmile 20 K. Peter Prakle wõlg rahha. ka, Moisteti: Et neil nenda rahule jääda.

4. Nisamma peab kolonits Johann Niggol omma koht mahha jätma ja wõttan se koht Widrik Rattasep omma kätte, kelle kohhal rukki põld täjelik, puu ussaijan, krawi puhtad aijad etc kõwwat ja lubbas wastne kolonits Widrik Rattasep wasto wõtta ja jäiwa mõllemba rahhule.

5. Nisamma peab kolonits Peter Kään omma koht mahha mis Jaan Kero kätte lähhab.

Tawid Wiksi järrele olla sääl puudus: 1/2 süld puid, 10 kasso puud, arwata 18 puust mis tinnawo weel istutud, selle järrele arwata, et 10 ärrä kuijob, lauda kattus nelja päält Jaan KeroPeter KäänPeter Steinberg ja Jaan Parisil lagund - kelle eest nõuda moisa 5 rubla tasomist muido olla tehtud, krawi puhastud, rukki põld täitsa ja aijat parrandud.

Peter Kään wabandas, et puu olla täitsa ennege weidi mõnni halg lühemb kui 1 1/2 arsinat, 15 pu asemel olla ta nüüd 18 tükki istutanu, lauda kattus olla jo alustusen halwaste kattetu, nink ei jääda muud nõuw, kui wastsest katta, - kui tuul liigutada siis minna ta laijale.

Pä kohtomees Jaan Mollok arwas ka, et se kattus ni sant, et ta ümbre katta tarwitas, riida puude kahju ehk wois 1 rubla arwata.

Moisteti: Et 8 p. sissen moisawallitsusel se lauda kattus essi ülle kaeda - kunna se suur assi, nink 16 Aprilist jälle ette tulla, kui leppitust ei saa - ehk maksab Peter Kään kassu puude eest Jaan Kerole 2 rubla ja riida puje eest 1 rubl = 3 rubla ja omma ossa kattust ärrä parrandab.

Se otsus sai neile kuulutud.

6. Nisamma wõttab Jaan Klink Jaan Reino kohha omma kätte ja ütles tänna siin, kui Jaan Reino kes tänna ei olle siin, kraawi ärrä puhhastab ja aija ärrä parrandab, siis lubbas ta se koht wasta wõtta.

Moisteti: Kui nemma henda wahel ei sa leppi, siis on neil 16. Aprilil sa. ette tulla.

Se otsus sai temmale kuulutud.

Pä kohtomees Jaan Mollok

Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord

Kirjotaja F. Thal <allkiri>.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS