Tunnistaja Jaan Mähkalla, Melliste öö waht, tunnistas: Johan Praakle müüs se partsi Suure-reedi hommungul kaupmees Robert Raissele, aga peale se õhtul sel samal pääwal, kui teeda saime, et se warastud parts, ütles kaupmees Johann Praaklile, mis sa minole warastud partsi toonu - minol ei ole wargust tarbis, - selle peale wastas ta: olles mina se partsi kätte saas, mina pööras tema kaela otsast, töisel paiwal, pühi poolpäiw hommungult nägin mina, kui õts pois orawikust wälja tulli musta walge krants-kaela koeraga nink läts partside sekka heina maa pääle, kos pool wiimati ka Sittiko Jaan Pühhik leidnu se partsi surno tehtu maas.
Kaewataw Johan Prakel arwas, et ta oma peremehe partsi Mellistihe müinu, ta ei olla ähwardanu ei ka seda tapnud, 1/2 wiina wõtnu ta omale, seda tahta ta ära maksa, peremees pidanud partsi eest perast raha wõtma, ent Jaan Mähkalla tõendas ni kui enne seda ähwardamist.
Peremees Johan Hango arwas, et ta kül se partsi saatnud kaupmehele oma sullase läbi, kedda ta kewwade linnast turro päält ostnud terwe paar, koer murdnu töise ärä. Keige selle ülle, ei ütle ta tunnistust olla, kui ta linnast ostnu ehk kodo toonud nink koer ühe ärä murdnud.
Kaebaja kärner Peter Rusing arwas, kui temal se parts oles linnast ostet, siis ta ei oles Suure-redi homungult temmale essi sõna toonud et parts mis temmal ära warastud tema olla, mis temma sulane Johan Praakle, kes sel ajal moisan töös olnu wistist warastanud, kutsnu järele, ent siiski peale se warsti olla ta sel sulasel se partsi Melistehe ära saatnud nink wiimati kui asi awalikust saanud, se sedda ära hukkanu, seperrast ei jätta ta wähamb kui 3,60 k tasomist ta nõuda.
Kaewatawad peremees ei sulane kumbgi ei woinud sellepäle enamb wabanda, nink leppisid wiimati henda wahel nii wisil.
Johann Prakel ehk peremees, maksab kaebajale selle partsi eest 2 rubla kahjotasomist nink lubas siis kaebaja rahule jääda.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord
Kirj. F. Thal <allkiri>.
Sel 5. Novbr 82 2 R. maksetu päkohtomehe J. Mollok kätte kärnerile wija.
Tunnistaja Jaan Mähkalla, Melliste öö waht, tunnistas: Johan Praakle müüs se partsi Suure-reedi hommungul kaupmees Robert Raissele, aga peale se õhtul sel samal pääwal, kui teeda saime, et se warastud parts, ütles kaupmees Johann Praaklile, mis sa minole warastud partsi toonu - minol ei ole wargust tarbis, - selle peale wastas ta: olles mina se partsi kätte saas, mina pööras tema kaela otsast, töisel paiwal, pühi poolpäiw hommungult nägin mina, kui õts pois orawikust wälja tulli musta walge krants-kaela koeraga nink läts partside sekka heina maa pääle, kos pool wiimati ka Sittiko Jaan Pühhik leidnu se partsi surno tehtu maas.
Kaewataw Johan Prakel arwas, et ta oma peremehe partsi Mellistihe müinu, ta ei olla ähwardanu ei ka seda tapnud, 1/2 wiina wõtnu ta omale, seda tahta ta ära maksa, peremees pidanud partsi eest perast raha wõtma, ent Jaan Mähkalla tõendas ni kui enne seda ähwardamist.
Peremees Johan Hango arwas, et ta kül se partsi saatnud kaupmehele oma sullase läbi, kedda ta kewwade linnast turro päält ostnud terwe paar, koer murdnu töise ärä. Keige selle ülle, ei ütle ta tunnistust olla, kui ta linnast ostnu ehk kodo toonud nink koer ühe ärä murdnud.
Kaebaja kärner Peter Rusing arwas, kui temal se parts oles linnast ostet, siis ta ei oles Suure-redi homungult temmale essi sõna toonud et parts mis temmal ära warastud tema olla, mis temma sulane Johan Praakle, kes sel ajal moisan töös olnu wistist warastanud, kutsnu järele, ent siiski peale se warsti olla ta sel sulasel se partsi Melistehe ära saatnud nink wiimati kui asi awalikust saanud, se sedda ära hukkanu, seperrast ei jätta ta wähamb kui 3,60 k tasomist ta nõuda.
Kaewatawad peremees ei sulane kumbgi ei woinud sellepäle enamb wabanda, nink leppisid wiimati henda wahel nii wisil.
Johann Prakel ehk peremees, maksab kaebajale selle partsi eest 2 rubla kahjotasomist nink lubas siis kaebaja rahule jääda.
Pä kohtomees Jaan Mollok
Kohtomees Karl Kilter Jaan Kord
Kirj. F. Thal <allkiri>.
Sel 5. Novbr 82 2 R. maksetu päkohtomehe J. Mollok kätte kärnerile wija.
