Rendi kontraht.

Tehtud Wahamullast Leiso talu ₦ 113 omaniku Hans Roosilehe ja rentniku Jüri Lepp'a wahel.

§ 1. 

Mina Leiso talu ₦ 113 omanik rendin kõik omad põllud, mis üle Tallinna ja Wiljandi postmaantee Nõmme mõisa poole jookswad Jüri Leppale kätte kahe aasta peale, see on: 23 Aprillist 1893 kuni 23da Aprillini 1895 ära, kus juures weel rentnikule Leiso lauda tagune õue aed praegusel wiisil ilma muutmata jääb.

§ 2.

Heinamaadest saab rentnik kaks, nimelt Mustamatsi alt heinamaa ja Malasti alune Luht.

§ 3.

Kõige nende nimetud maade eest maksab rentnik Jüri Lepp omaniku Hans Roosilehele aastas 130 rbl (sada Kolmkümmend rubla) renti poole aasta wiisi ja s.o. 20 Märtsil 65 rbl. ja 15 Septembril 65 rubla ette ära.

§ 4.

Rentnikul pole luba heinu, hõlga ega ka muud põhku ilma peremehe lubata müüa ega lainata. Ka ei tohi rentnik oma rendi maad ei terwelt ega jäo kaupa mõne muu inimese kätte ära anda.

§ 5.

Kõik õnnetused, mis rentnikul peaks tulema, nii kui rahe saod ja muud, kannab rentnik, ilma et sest omanikul osawõtmist oleks.

§ 6.

Rentniku loomad käiwad peremehe loomadega ühes, niihästi maal kui põllu peal.

§ 7.

Kõrwalisteks ruumideks saab rentnik uus ait üks weike laut, poole karjaajaga, rehetuba teine nädal teise jaoks ja muud elamise ruumid kuidas peremehel wõimalik anda on.

§ 8.

Rentnik peab üle talwe pidama: 6 wana elajast 1 hobune ja weiksemaid loomi niipalju Kui wõimalik.

§ 9

Rentnik peab peremehele kaks ülemaandi põllu kündi tagasi kündma ja nimelt suure sahaga ilma et selle eest tasumist oleks.

§ 10.

Rentnik maksab walla poolt peale pantud magasini maksu aga muudest maksudest kui ka tee sillutamistest jäeb ta priiks.

§ 11.

Rentnik ei tohi wastu peremehe tahtmist ei mingi sugust pesu tööd kambris ette wõtta ei ilma klaasita suitssewaid lampisid põletada ega ka kedagi haisewad asja tuas pidada ehk wäljas maha wisata elu tua lähedal, wastasel korral wõib peremees teda rehetuppa elama sundida. Peale selle ei tohi rentnik kedagi peremehe wastu tahtmist inimest oma juures pidada.

§ 12.

Rentnik peab sõniku maad s.o. kesa wälja heaste harima hea tugewa seemne sinna peale õigel ajal külwama ja nõnda palju sõnikud kui peremehe poolt saab ette antud, peab rentnik wälja widama.

§ 13.

Kui rentnikul peaks tema loomade ülespidamisest mingisugust põhku kui ka hõlga üle jääma, siis jääb see põllu kasuks maha, ilma et peremehel selle eest tasumist oleks.

§ 14.

Ristikheinad, mis üle maantee wäljal, peab rentnik kewade aegsaste gipsi peale külima ja seemned, mis peremees sinna külwanud, maksab rentnik tagasi, ehk ka rahaga, 10 toopi, hind 35 kop. toop.

§ 15.

Rentnikul ei ole luba peale peremehe õhtule jäämist laudas ega mujal ruumides tulega ümber käija.

§ 16.

Rentnikul ei jäe mingisugust õigust metsa raiumiseks karjamaa peal.

§17.

Kõik talise orjuse ja suwel kirikutee tegemise wõtab rentnik oma peale.

§ 18.

Kui rentnik mõnda neist ülemal nimetud punktitest mitte ei peaks täitma, siis wastab kahju eest, mis selle läbi on sündinud.

Kabbalas, 13 Nowembril 1892.

Rendi pealeandja Hans Rosileht [allkiri]

Rentnik Jürri Lepp [allkiri]

1892 aastal 13 Nowembril sai seesinane rendi kontraht Kabbala kogukonna kohtu eesistniku H. Kaschi ja mõlemate kontrahi tegijate juures olemisel ette loetud, akti raamatusse sisse kirjutud ning kinnitud. Selle kontrahi tegijad on nimelt Leiso koha omanik Kabbala walla liige Hans Roosileht ja rentnik Wana Põldsama walla liige Jüri Lepp, mõlemad kohtule tuntud.

Kogukonna kohtu eesistnik HKasch. [allkiri]

Kirjutaja Puskar [allkiri]