Jaan Zeijer kaibas: "Isak Rätsep ei olle sedda leppinkut täutnu, mes temma minnoga minnewa kewwade om leppinu, kui Isak Rätsep minno käest Laksi tallo renti päle wõtse:
1. ei olle Isak Rätsep nida paljo Rükki wälja külwanu kui temma minnewa aastal põimanu olli. Isakul om wähhemb wälja külwetu 5 wakka alla maad;
2. ei olle Isak Rätsep ka Rügga õlge 10 wakka alla maad ei kündnu, ei ka äestanu;
3. ristikhaina om wähhemb külwetu 5 wakka alla maa, se om 75 nakla ristikhaina seemend;
4. Isak Rätsep ei olle leppitu ajal 100 Rubla renti minno kätte ärrä masnu, kelle eest minna mõisale 4 Rubla trahwi protsenti piddi masma."
Isak Rätsep astus kohto ette nink temmale om se Jaan Zeijeri kaibus ette loetu. Selle päle kostis Isak Rätsep:
1. punct, mes Jaan Zeijer kaibas, et 5 wakka Rükki wähhemb olles külwetu olnu -- se ei olle õige, minna ei olle Jaan Tootseni maja jaggo Rukki 7 wakka alla mitte wasta wõtnu, enge Jaan Zeijer käskse minnol neid Jaan Tootseni rükki ärrä põimata nink ka ärrä pessa, ja ne röa saiwa minnole;
2 punkt. Jaan Zeijer kaibas et minna 10 wakka alla röa kõrd ei olle ülleskündnu ei ka äestanu. Se ei olle õige, kui minna 2 Laksi tallo Jaan Zeijeri käest renti päle wõtse, sis olli ennegi 10 wakka-alla maad künnetu, ei mitte äestedu, ja minna olle minnewal süggisel 12 wakka alla röa kõrt ülles kündnu, se om 2 wakka alla kõrt ennamb ülles künnetu;
3 punkt. minna ei olle ennamb ristikhaina niitnu kui 4 wakka alla, nink minna ei olle ristihaina seemend mitte wälja külwanu;
4 punkt. Minna olle ennegi 5 koormat maahainu ja 3 koormat ristikhainu Witina ärrä weenu, ent neid hainu lubbas Jaan Zeijer minnol ärrä wija; Jaan lubbas neid hainu selleperrast, et minna minnewal kewwadel 5 koormat maa-hainu ja 3 koormat puddi õlgi nink üts koorma pikki õlgi Laksi maija olle weenu;
5 punkt. Selle renti rahha ei olle minna mitte wõinu ärrä massa, selleperrast, et minnol es olle rahha massa. Sedda protsendi pea minna kül Jaan Zeijerile ärrä masma.
Ent minnol on Jaan Zeijeri käest sada:
a. Jaan Zeijer andse minnole minnewal kewwadel ilma kassumata kapsta seemend, ne es kaswa, nink minna jäi minnewal suwwel kaptist ilma, selle eest nõuwa minna 25 Rubla.
b. Jaan Zeijer käskse minnol minnewal suwwel linna-maa päle jälle linna külwada 4 wakka maad; selle eest nõuwa minna linna saagi-kahjo 10 0Rubla.
c. Minna olle Jaan Zeijerile palke weddanu 35 palki, se om 11 päiwa.
Tunnistaja Karl Permann andse tunnistust: "Neide palki weddamissest es kuule minna middake, ent Isak Rätsep lubbas maja ehhitamisse man abbis olla, kui paljo, sest es olle juttu.
Nurme olliwa sisse jaggada 5es nurmes, ent selle nurmede jaggamisse man es olle linnamaa päle linnakülwamissest üttegi juttu."
Tunnistaja Anz Möldre andse tunnistust: "Jaan Zeijer ja Isak Rätsep kõnnelesiwa Litzmõtzan kül nurmede jaggamissest, nink kui nemma leppingu ehk rentimisse ülle kõnne olli nink Jaan Zeijer 15 Rubla renti mahha jätse, lubbas Isak Rätsep Jaan Zeijeri maja kambre ülles ehhitamisse man abbis olla. Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Otsus.
Jaan Zeijeril ei olle röa-nurme külwi pudust, ei ka röa-kõrre ülles-kündmist Isak Rätsepa käest mitte nõuda, enge Isak Rätsep peab
| 75 nakla ristikhaina seemne eest |
6 Rbl. |
| ja ne trahwi protzendi mõisa rentirahha eest |
4 Rbl. |
| üttekokko |
10 Rubla |
Jaan Zeijerile ärrä masma.
Neile kohton käujatele omma ka ne Lihwlandi T. S. §§ 772. 773 aastast 1860 ette kuulutedus, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa.
Jaan Zeijer, kui ka Isak Rätsep ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, enge tahhawa surembat kohhut pallelda; nendele om ka se Appellation-täht sel 20. Aprillil c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Karl Wallner XXX
Jaan Zeijer kaibas: "Isak Rätsep ei olle sedda leppinkut täutnu, mes temma minnoga minnewa kewwade om leppinu, kui Isak Rätsep minno käest Laksi tallo renti päle wõtse:
1. ei olle Isak Rätsep nida paljo Rükki wälja külwanu kui temma minnewa aastal põimanu olli. Isakul om wähhemb wälja külwetu 5 wakka alla maad;
2. ei olle Isak Rätsep ka Rügga õlge 10 wakka alla maad ei kündnu, ei ka äestanu;
3. ristikhaina om wähhemb külwetu 5 wakka alla maa, se om 75 nakla ristikhaina seemend;
4. Isak Rätsep ei olle leppitu ajal 100 Rubla renti minno kätte ärrä masnu, kelle eest minna mõisale 4 Rubla trahwi protsenti piddi masma."
Isak Rätsep astus kohto ette nink temmale om se Jaan Zeijeri kaibus ette loetu. Selle päle kostis Isak Rätsep:
1. punct, mes Jaan Zeijer kaibas, et 5 wakka Rükki wähhemb olles külwetu olnu -- se ei olle õige, minna ei olle Jaan Tootseni maja jaggo Rukki 7 wakka alla mitte wasta wõtnu, enge Jaan Zeijer käskse minnol neid Jaan Tootseni rükki ärrä põimata nink ka ärrä pessa, ja ne röa saiwa minnole;
2 punkt. Jaan Zeijer kaibas et minna 10 wakka alla röa kõrd ei olle ülleskündnu ei ka äestanu. Se ei olle õige, kui minna 2 Laksi tallo Jaan Zeijeri käest renti päle wõtse, sis olli ennegi 10 wakka-alla maad künnetu, ei mitte äestedu, ja minna olle minnewal süggisel 12 wakka alla röa kõrt ülles kündnu, se om 2 wakka alla kõrt ennamb ülles künnetu;
3 punkt. minna ei olle ennamb ristikhaina niitnu kui 4 wakka alla, nink minna ei olle ristihaina seemend mitte wälja külwanu;
4 punkt. Minna olle ennegi 5 koormat maahainu ja 3 koormat ristikhainu Witina ärrä weenu, ent neid hainu lubbas Jaan Zeijer minnol ärrä wija; Jaan lubbas neid hainu selleperrast, et minna minnewal kewwadel 5 koormat maa-hainu ja 3 koormat puddi õlgi nink üts koorma pikki õlgi Laksi maija olle weenu;
5 punkt. Selle renti rahha ei olle minna mitte wõinu ärrä massa, selleperrast, et minnol es olle rahha massa. Sedda protsendi pea minna kül Jaan Zeijerile ärrä masma.
Ent minnol on Jaan Zeijeri käest sada:
a. Jaan Zeijer andse minnole minnewal kewwadel ilma kassumata kapsta seemend, ne es kaswa, nink minna jäi minnewal suwwel kaptist ilma, selle eest nõuwa minna 25 Rubla.
b. Jaan Zeijer käskse minnol minnewal suwwel linna-maa päle jälle linna külwada 4 wakka maad; selle eest nõuwa minna linna saagi-kahjo 10 0Rubla.
c. Minna olle Jaan Zeijerile palke weddanu 35 palki, se om 11 päiwa.
Tunnistaja Karl Permann andse tunnistust: "Neide palki weddamissest es kuule minna middake, ent Isak Rätsep lubbas maja ehhitamisse man abbis olla, kui paljo, sest es olle juttu.
Nurme olliwa sisse jaggada 5es nurmes, ent selle nurmede jaggamisse man es olle linnamaa päle linnakülwamissest üttegi juttu."
Tunnistaja Anz Möldre andse tunnistust: "Jaan Zeijer ja Isak Rätsep kõnnelesiwa Litzmõtzan kül nurmede jaggamissest, nink kui nemma leppingu ehk rentimisse ülle kõnne olli nink Jaan Zeijer 15 Rubla renti mahha jätse, lubbas Isak Rätsep Jaan Zeijeri maja kambre ülles ehhitamisse man abbis olla. Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Otsus.
Jaan Zeijeril ei olle röa-nurme külwi pudust, ei ka röa-kõrre ülles-kündmist Isak Rätsepa käest mitte nõuda, enge Isak Rätsep peab
| 75 nakla ristikhaina seemne eest |
6 Rbl. |
| ja ne trahwi protzendi mõisa rentirahha eest |
4 Rbl. |
| üttekokko |
10 Rubla |
Jaan Zeijerile ärrä masma.
Neile kohton käujatele omma ka ne Lihwlandi T. S. §§ 772. 773 aastast 1860 ette kuulutedus, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa.
Jaan Zeijer, kui ka Isak Rätsep ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, enge tahhawa surembat kohhut pallelda; nendele om ka se Appellation-täht sel 20. Aprillil c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Karl Wallner XXX
