Jaan Kijsk kaipas et möldre Adelson temma käest hainu ja karjasöötmisse õlgi ja agganid om ärrä wõtnu nink temmale paljo wähhemb om jänu kui õigusse perra pool nurme wilja õlgi olles piddanu sama.
Jaan Kijsk kaipamisse päle saatse koggokonna kohhus ütte kohtomehhe Sahkri Pik ja wöörmünder Peter Hinn Wastsekiwwi manno, sedda haina, õlle ja agganite perrast selletust teggema. Kui kohtomees ja wöörmünder olliwa haina, olle ja aggana ülle kaenu nink omma lõidnu, et mõllembide õlgi nink agganite warrandus ütte suuru om olnu; sis arwasiwa, kohtomees ja wöörmünder selle tüllile otsa tetta nink andsiwa ommalt poolt wahhe otsust et möldre Adelson wõttap Jaan Kiisk jaggo ollgi nink agganit nink Jaan Kiisk wõttap möldre Adelsoni jaggo olgi ja agganit; sellega olli Adelson rahhule nink andse ommalt poolt lubba et wahhetada wõip, ent Jaan Kijsk es wahheda enge olli selle omma ossa jaggoka rahhule.
Jaan Kijsk om suwwel haina teggemisse ajal möldre Adelsonile omma haina ossa jaost 4 rugga hainu lubbanu, nink selle 4 rugga hainate eest mes Adelson om Jaan Kijsk käest sanu, lubbas Adelson Jaan Kiiskale kik linna maa päält haina ärrä niita nink ne haina olles ka kik Jaan Kiiskale jänu selle 4 roa hainu eest mes Adelson temma käest lainas, ent Jaan Kiisk es niita sedda linna maa haina ärrä õigel ajal, se linna-maa peats olles ennamb kui 2 koormat hainu andnu.
Möldre Adelson astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kiisk kaipus ette loetu, selle päle kostis Adelson: "Kui minna Jaan Kijskaga kaupa ehk leppingut teggi nink Jaan Kijsk minnoga selle Wastsekiwwi weski perra ollewa maa henda kätte wõttis pole terra päle, sis lubbas Jaan Kiisk minnole egga päiwi saeweski man lawwa lõikamisse man abbis olla, ent Jaan Kijsk olli kül Jürripäiwast nida kawwa kui haina teggemisseni lawwalõikamisse man abbis, ent päle selle es tulle temma ei ka temma sullastest üttegi päiwa ennamb lawwalõikamisse manno. Selle saeweski lawwalõikamisse man abbi eest lubbasi minna Jaan Kiiskale:
1. ilma mattida kik temma maja-piddamissen tarwilikku wilja ärrä jahwatada;
2. lubbasi minna temmale ommi hobbesid maa aestada;
3. üts tük aijamaad mes Jaan Kijsk rohkemb om sanu kui temmal pool aija maast olli õigus sada;
4. lubbasi minna Jaan Kijskale omma saksamaa addra künda ja ka raud äkle äestada;
5. Wastsekiwwi weski perra haina ma päält haggo raggoda talwe ahjo kütmisse tarbis."
Jaan Kijsk astus kohto ette nink neide kige Adelsonist ette pantu punktide päle kostust. "Minna olle egga päiwi saeweski lawwalõikamisse man olnu nida kawwa kui laudu om lõikatu; möldre Adelsoni hobbesid olle minna maa töö ehk minno tarwidusse päle wäega weidi prukinu; saksamaa adra ja raud äkli olle minna ka weidi prukinu; haina maa päält haggo ka weidi raggunu; ent se om õige (tõisi) et möldre Adelson minnole wilja ilma matti wõtmata om jahwadanu."
Otsus.
Et neil kohto käujatel kummalgi poolt tunnistajid ei olle ülles antu, sis om kohhus mõistnu et Jaan Kiisk omma kaipust peap taggasi wõtma ehk selget tunnistust andma.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse, aastast 1860 §§. 772. 773 perra ette kulutedu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Jaan Kijsk kaipas et möldre Adelson temma käest hainu ja karjasöötmisse õlgi ja agganid om ärrä wõtnu nink temmale paljo wähhemb om jänu kui õigusse perra pool nurme wilja õlgi olles piddanu sama.
Jaan Kijsk kaipamisse päle saatse koggokonna kohhus ütte kohtomehhe Sahkri Pik ja wöörmünder Peter Hinn Wastsekiwwi manno, sedda haina, õlle ja agganite perrast selletust teggema. Kui kohtomees ja wöörmünder olliwa haina, olle ja aggana ülle kaenu nink omma lõidnu, et mõllembide õlgi nink agganite warrandus ütte suuru om olnu; sis arwasiwa, kohtomees ja wöörmünder selle tüllile otsa tetta nink andsiwa ommalt poolt wahhe otsust et möldre Adelson wõttap Jaan Kiisk jaggo ollgi nink agganit nink Jaan Kiisk wõttap möldre Adelsoni jaggo olgi ja agganit; sellega olli Adelson rahhule nink andse ommalt poolt lubba et wahhetada wõip, ent Jaan Kijsk es wahheda enge olli selle omma ossa jaggoka rahhule.
Jaan Kijsk om suwwel haina teggemisse ajal möldre Adelsonile omma haina ossa jaost 4 rugga hainu lubbanu, nink selle 4 rugga hainate eest mes Adelson om Jaan Kijsk käest sanu, lubbas Adelson Jaan Kiiskale kik linna maa päält haina ärrä niita nink ne haina olles ka kik Jaan Kiiskale jänu selle 4 roa hainu eest mes Adelson temma käest lainas, ent Jaan Kiisk es niita sedda linna maa haina ärrä õigel ajal, se linna-maa peats olles ennamb kui 2 koormat hainu andnu.
Möldre Adelson astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kiisk kaipus ette loetu, selle päle kostis Adelson: "Kui minna Jaan Kijskaga kaupa ehk leppingut teggi nink Jaan Kijsk minnoga selle Wastsekiwwi weski perra ollewa maa henda kätte wõttis pole terra päle, sis lubbas Jaan Kiisk minnole egga päiwi saeweski man lawwa lõikamisse man abbis olla, ent Jaan Kijsk olli kül Jürripäiwast nida kawwa kui haina teggemisseni lawwalõikamisse man abbis, ent päle selle es tulle temma ei ka temma sullastest üttegi päiwa ennamb lawwalõikamisse manno. Selle saeweski lawwalõikamisse man abbi eest lubbasi minna Jaan Kiiskale:
1. ilma mattida kik temma maja-piddamissen tarwilikku wilja ärrä jahwatada;
2. lubbasi minna temmale ommi hobbesid maa aestada;
3. üts tük aijamaad mes Jaan Kijsk rohkemb om sanu kui temmal pool aija maast olli õigus sada;
4. lubbasi minna Jaan Kijskale omma saksamaa addra künda ja ka raud äkle äestada;
5. Wastsekiwwi weski perra haina ma päält haggo raggoda talwe ahjo kütmisse tarbis."
Jaan Kijsk astus kohto ette nink neide kige Adelsonist ette pantu punktide päle kostust. "Minna olle egga päiwi saeweski lawwalõikamisse man olnu nida kawwa kui laudu om lõikatu; möldre Adelsoni hobbesid olle minna maa töö ehk minno tarwidusse päle wäega weidi prukinu; saksamaa adra ja raud äkli olle minna ka weidi prukinu; haina maa päält haggo ka weidi raggunu; ent se om õige (tõisi) et möldre Adelson minnole wilja ilma matti wõtmata om jahwadanu."
Otsus.
Et neil kohto käujatel kummalgi poolt tunnistajid ei olle ülles antu, sis om kohhus mõistnu et Jaan Kiisk omma kaipust peap taggasi wõtma ehk selget tunnistust andma.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse, aastast 1860 §§. 772. 773 perra ette kulutedu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
