Ehitaja meister Beermann astus ette ja andis ülesse, temale olla Widrik Rätsep rääkinud, et Mats Anni; eesttegija, olla Kiisli talu peremeeste juures kordamisi söömas käinud, ja olla need peremehed Anni teadmisel palka, ja palgi otsasid Kiisli tammi ehituse platsi pealt wiinud, ilma et Anni neid kinniwõtnud oleks; pealegi olla üks palk päew aeg köiega talu rehe alla tõmmatud
saanud. Peale selle olla Widrik Rätsep rääkinud, et Mats Anni olla pidanud kõik wanad tammi naelad kokku korjata laskma, aga olla Anni teadmisel neid tammi naelu ära wiidud. Wiimaks olla Rätsep rääkinud, et Kiisli majade ehituse ajal telliskiwa ära olla kadunud ja olla mõned kiwid ka juba leitud; arwab, et kõrtsmik Põdder ehk wast nendest kiwidest teab; palub seda oma ülesandmist seletuse alla wõtta ja kes süüdlaseks jääwad sääduse järele trahwida.
Widrik Rätsep sai ettekutsutud, kes wälja ütleb, tema olla seda kõik meister Beermannile rääkinud mis see ülesannud on, ja olla pääw aeg palka ja palgi otsasid ära wiidud, mis Anni, kui tööeesttegija, ometi oleks nägema pidanud; tammi naelu olla Anni oma nähes wäljakistud ja tasku pandud; telliskiwide juttu olla temale töömees Jakob Oinas rääkinud.
Jakob Oinas ütleb wälja, teine töömees Mihkel Saks olla temale ühel hommikul rääkinud, et temal õhtu 13 telliskiwi wäja jäänud, aga nüüd olla kõigest 2 tükki; muud tema ei tea midagi; kaks kangi olla temal ühel ööl kõrtsi tuast, kuhu tema kõrtsimehe lubaga kangid pannud, ära warastud.
Meister Beermann annab weel ülesse, Widrik Rätsep olla temale ka rääkinud, Jakob Oinas olla tema kuuldes ähwardanud krahwi härrale kirjutada, et pool Kiisli weski materiali ära olla warastud; palub seda selgeks lasta teha. Jakob Oinas ütleb, et tema mitte ähwardanud ei ole krahwi herrale kirjutada, ja ei tea ülepea kraami wargusest muud, kui seda, mis tema ülesannud.
Widrik Rätsep annab ülesse, et Jakob Oinas ähwardanud olla krahwi härrale kirjutada nagu Meister Beermann ülesannud on; kui palk pääw aeg ära saanud wiidud; näinud seda pottsep Christofoon, et köis palgil ümber olnud ja hobusega rehe alla wetud saanud, ja palub Christofooni ülekuulata.
Mats Anni sai ettekutsutud, ja temale eesseiswad ülesandmised ja kaebtused ettepandud, mis pääle tema kostab tema ei ole mitte Kiisli taludes söömas käinud.
Widrik Rätsepal ei ole mitte tunnistust anda, kes nägi ,et Mats Anni Kiisli talus söömas käis. Mats Anni ütleb mitte ei tea, et palka ehk palgi otsasid ära kadunud ehk warastud oleks ja ei ole tema neid ka kellelegi lubanud. Widrik Rätsep ei saa mitte tunnistuste läbi tõendada, et palka ehk palgi otsasid Mats Anni teadmisel ära warastud oleks. Mats Anni ütleb weel, et tema teadmisel ega nägemisel ühtki tammi naela ära warastud ei ole. Widrik Rätsep ütleb, tema näinud, et tammi naelu kistud ja olla siis Mats Anni keelates hõikanud: ,,Kuulge ärge puutuge neid naelu mitte:" aga tema ka ei tea, kas naelu ära wiidud sai wõi mitte.
Rein Sirusk ütleb wälja, tema olnud tammi naelade wäljakiskuja olnud, ja ei ole säält ühtki naela kõrwale jäänud, wait kõik uue tammi juure ära pruugitud; ka teab tema, et Anni mitte Kiisli taludes söömas ei ole käinud.
Widrik Rätsep annab weel ülesse, tema poeg wedanud tammi juure sawi ja ajanud Anni ühtelugu tema käest wiina pääle, ja kui poeg wiina ei ole ostnud ei ole kuuri sawikoormad mitte wastawõtnud. Mats Anni ütleb, et tema seda mitte teinud ei ole. Widrik Rätsepal ei ole selle üle ka mitte tunnistust anda.
Kohtu mõistus: Et mitte tõeks ei ole saanud teha, et Mats Anni teadmisel palka ehk palgi otsasid oleks warastatud ja ka tema lubaga tammi naelasid ära ei ole wiidud saanud, siis saab tema pääle meister Beermanni ees juttude läbi tehtud süüdest wabaks mõistetud; aga tema pääle laimu juttude tõstja Widrik Rätsep, kes oma juttusid mitte tõeks teha ega põhjendada ei ole jõudnud, kolme rublaga waeste laadiku hääks 8 pääwa sees trahwitud.
Otsus kuulutud Mats Annile ja Widrik Rätsepale seaduse § § 772 ja 773 juhatusel, kellega Widrik Rätsep mitte rahul ei ole ja temale ärakiri sellest protokollist edasikaebamiseks 8 päewa sees lubatud sai. Meister Beermannile saab see otsus kirjalikult teada antud.
Peakohtumees Willem Perramets
Kohtumees Jürri Nõmm
Kohtumees Märt Ujuk
Asekirjutaja: allkiri mitteloetav.
Ehitaja meister Beermann astus ette ja andis ülesse, temale olla Widrik Rätsep rääkinud, et Mats Anni; eesttegija, olla Kiisli talu peremeeste juures kordamisi söömas käinud, ja olla need peremehed Anni teadmisel palka, ja palgi otsasid Kiisli tammi ehituse platsi pealt wiinud, ilma et Anni neid kinniwõtnud oleks; pealegi olla üks palk päew aeg köiega talu rehe alla tõmmatud
saanud. Peale selle olla Widrik Rätsep rääkinud, et Mats Anni olla pidanud kõik wanad tammi naelad kokku korjata laskma, aga olla Anni teadmisel neid tammi naelu ära wiidud. Wiimaks olla Rätsep rääkinud, et Kiisli majade ehituse ajal telliskiwa ära olla kadunud ja olla mõned kiwid ka juba leitud; arwab, et kõrtsmik Põdder ehk wast nendest kiwidest teab; palub seda oma ülesandmist seletuse alla wõtta ja kes süüdlaseks jääwad sääduse järele trahwida.
Widrik Rätsep sai ettekutsutud, kes wälja ütleb, tema olla seda kõik meister Beermannile rääkinud mis see ülesannud on, ja olla pääw aeg palka ja palgi otsasid ära wiidud, mis Anni, kui tööeesttegija, ometi oleks nägema pidanud; tammi naelu olla Anni oma nähes wäljakistud ja tasku pandud; telliskiwide juttu olla temale töömees Jakob Oinas rääkinud.
Jakob Oinas ütleb wälja, teine töömees Mihkel Saks olla temale ühel hommikul rääkinud, et temal õhtu 13 telliskiwi wäja jäänud, aga nüüd olla kõigest 2 tükki; muud tema ei tea midagi; kaks kangi olla temal ühel ööl kõrtsi tuast, kuhu tema kõrtsimehe lubaga kangid pannud, ära warastud.
Meister Beermann annab weel ülesse, Widrik Rätsep olla temale ka rääkinud, Jakob Oinas olla tema kuuldes ähwardanud krahwi härrale kirjutada, et pool Kiisli weski materiali ära olla warastud; palub seda selgeks lasta teha. Jakob Oinas ütleb, et tema mitte ähwardanud ei ole krahwi herrale kirjutada, ja ei tea ülepea kraami wargusest muud, kui seda, mis tema ülesannud.
Widrik Rätsep annab ülesse, et Jakob Oinas ähwardanud olla krahwi härrale kirjutada nagu Meister Beermann ülesannud on; kui palk pääw aeg ära saanud wiidud; näinud seda pottsep Christofoon, et köis palgil ümber olnud ja hobusega rehe alla wetud saanud, ja palub Christofooni ülekuulata.
Mats Anni sai ettekutsutud, ja temale eesseiswad ülesandmised ja kaebtused ettepandud, mis pääle tema kostab tema ei ole mitte Kiisli taludes söömas käinud.
Widrik Rätsepal ei ole mitte tunnistust anda, kes nägi ,et Mats Anni Kiisli talus söömas käis. Mats Anni ütleb mitte ei tea, et palka ehk palgi otsasid ära kadunud ehk warastud oleks ja ei ole tema neid ka kellelegi lubanud. Widrik Rätsep ei saa mitte tunnistuste läbi tõendada, et palka ehk palgi otsasid Mats Anni teadmisel ära warastud oleks. Mats Anni ütleb weel, et tema teadmisel ega nägemisel ühtki tammi naela ära warastud ei ole. Widrik Rätsep ütleb, tema näinud, et tammi naelu kistud ja olla siis Mats Anni keelates hõikanud: ,,Kuulge ärge puutuge neid naelu mitte:" aga tema ka ei tea, kas naelu ära wiidud sai wõi mitte.
Rein Sirusk ütleb wälja, tema olnud tammi naelade wäljakiskuja olnud, ja ei ole säält ühtki naela kõrwale jäänud, wait kõik uue tammi juure ära pruugitud; ka teab tema, et Anni mitte Kiisli taludes söömas ei ole käinud.
Widrik Rätsep annab weel ülesse, tema poeg wedanud tammi juure sawi ja ajanud Anni ühtelugu tema käest wiina pääle, ja kui poeg wiina ei ole ostnud ei ole kuuri sawikoormad mitte wastawõtnud. Mats Anni ütleb, et tema seda mitte teinud ei ole. Widrik Rätsepal ei ole selle üle ka mitte tunnistust anda.
Kohtu mõistus: Et mitte tõeks ei ole saanud teha, et Mats Anni teadmisel palka ehk palgi otsasid oleks warastatud ja ka tema lubaga tammi naelasid ära ei ole wiidud saanud, siis saab tema pääle meister Beermanni ees juttude läbi tehtud süüdest wabaks mõistetud; aga tema pääle laimu juttude tõstja Widrik Rätsep, kes oma juttusid mitte tõeks teha ega põhjendada ei ole jõudnud, kolme rublaga waeste laadiku hääks 8 pääwa sees trahwitud.
Otsus kuulutud Mats Annile ja Widrik Rätsepale seaduse § § 772 ja 773 juhatusel, kellega Widrik Rätsep mitte rahul ei ole ja temale ärakiri sellest protokollist edasikaebamiseks 8 päewa sees lubatud sai. Meister Beermannile saab see otsus kirjalikult teada antud.
Peakohtumees Willem Perramets
Kohtumees Jürri Nõmm
Kohtumees Märt Ujuk
Asekirjutaja: allkiri mitteloetav.
