Jaan Kuus kaipas sel 7. Septembril c. siin kohto een, et Jakob Põddra naine Marja temma poiga Nikolat om pesnu, nida et suust ja nõnnast paljo werd om joosknu, nink se pois nüüd mõisan Tohtri rohhitsemisse al om.
Jakob Põdder naine, Marja astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kuuse kaipus ette loetu, selle päle kostis Marja Põdder: "Minna ei olle kunnagi Jaan Kuuse poiga pesnu, ja ei olle ka minna karja man käinu; sedda ei wõi keaki tunnistada et minna temma oiga olle pesnu, se om Jaan Kuuse kiusuajaminne minnoga."
Tunnistaja Fritz Ellamik astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna ei olle Jaan Kuus poja Nikola pesmissist nännu, ja ei olle ka üttele innimessele sellest middake kõnnelda wõinu, kellest minna middake ei tija. Jaan Kuus kiusap minno nink tahhap et minna pea wõlsma ja tunnistama temma poja Nikolai pesmisse perrast. Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Otsus.
Et Jaan Kuus ütteki tunnistust es wõi anda, kelle läbbi temma poja Nikolai pesminne selges olles wõinu sada, om se koggokonna kohhus Jaan Kuuse kaipust tühjas arwanu nink Jaan Kuus wõtku omma kaipust taggasi.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse aastast 1860 §§ 772. 773 perra ette kulutedu.
Jaan Kuus ei olle se kohtomõistmissega rahhule, nink om sel 14. Decembril selle kohto een omma sowimist teeda andnu, et temma tahhap surembat kohhut pallelda, omma kohton käimisse asju selletada.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia d. 29. Decmbr. c. Einem Kaiserlichen Kirchspielsgerichte übersandt.
Jaan Kuus kaipas sel 7. Septembril c. siin kohto een, et Jakob Põddra naine Marja temma poiga Nikolat om pesnu, nida et suust ja nõnnast paljo werd om joosknu, nink se pois nüüd mõisan Tohtri rohhitsemisse al om.
Jakob Põdder naine, Marja astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kuuse kaipus ette loetu, selle päle kostis Marja Põdder: "Minna ei olle kunnagi Jaan Kuuse poiga pesnu, ja ei olle ka minna karja man käinu; sedda ei wõi keaki tunnistada et minna temma oiga olle pesnu, se om Jaan Kuuse kiusuajaminne minnoga."
Tunnistaja Fritz Ellamik astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna ei olle Jaan Kuus poja Nikola pesmissist nännu, ja ei olle ka üttele innimessele sellest middake kõnnelda wõinu, kellest minna middake ei tija. Jaan Kuus kiusap minno nink tahhap et minna pea wõlsma ja tunnistama temma poja Nikolai pesmisse perrast. Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Otsus.
Et Jaan Kuus ütteki tunnistust es wõi anda, kelle läbbi temma poja Nikolai pesminne selges olles wõinu sada, om se koggokonna kohhus Jaan Kuuse kaipust tühjas arwanu nink Jaan Kuus wõtku omma kaipust taggasi.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele Lihwlandi Tallorahwa Sädusse aastast 1860 §§ 772. 773 perra ette kulutedu.
Jaan Kuus ei olle se kohtomõistmissega rahhule, nink om sel 14. Decembril selle kohto een omma sowimist teeda andnu, et temma tahhap surembat kohhut pallelda, omma kohton käimisse asju selletada.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia d. 29. Decmbr. c. Einem Kaiserlichen Kirchspielsgerichte übersandt.
