PROTOKOLL

Kabala: Aktiraamat (1894)

LeidandmedEAA.3443.1.32
Kaader
12
13
14
Daatum24.03.1894
Protokolli number9
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
H. Koik Peakohtumees
J. Rank Kohtumees
J. Kägu Kohtumees
T. Pihelgas Kohtumees
Puskar Kirjutaja

Rendi kontraht.

Tänasel päewal on Tiisleri talu päris ommaniku J. Ibruse ja rentniku Jüri Järrmanni ja tema poea Jüri Järrmanni wahhel järgmine kondraht ära tehtud ja allakirjutud.

1) Tiisleri talu pärisomanik J Ibrus annab Tiisleri talu koha N 106 mille suurus wiimsest mõõtmistest mööda 25 taldrid 29 krossi on Jüri Järrmanni ja tema poja Jüri Järmanni kätte rendipeale.

2) Rendi aeg on üks aasta see on Jüripäewast 1894a. kuni Jüripäewani 1895 a.

3) Selle koha rentnikud maksawad aastas 240 rbl. /kakssada nelikümmend rubla/ renti, kellest nad ühe jao s.o. 120 rbl. /sadakakskümmend/ esimesel Aprilil ja sada kakskümmend rubla esimesel Octobril ära maksma peawad, selsammal aastal.

4) Ibrus wõttab üks wakkama ristik heinu rentnikude ristik eindest keige ädalisega, sealt kohast, kust Ibrus isi tahab ja rentnikud annawad weel /80/ kaheksakümmend puuda walmis tehtud metsa heinu tagasi sealt heintest kus Ibrus issi tahab wõtta /30/ kolmkümmend puuda õlga ja 4 tsetweti peenikses sõelutud lina seemne aganaid, ja weawad wiis sülda puid kodo sealt kohast kust Ibrus puud ostab ja peksawad keik Ibruse rehhed. Ülemal pool nimmetud ristik heinad, metsa heinad, õled, aganad, rehepeksmine, puu wido, teewad rentnikud keik Ibrusele weel rendi kõrwa.

5) Peale selle maksawad rentnikud keik walla maksud ja orjused mis ial selle talo eest tuleb maksa ehk teha seal aeal kui nemad rentnikud on, maksawad ja teewad rentnikud.

6) Ilma Ibruse teadmata ega loata ei tohi rentnik seda talu ega ka ühte jagu kellegile rendipeale anda.

7) Rendipeale andja J. Ibrus wõttab need sammad wanad põllu tükkid omale, mis temal jo enne kolm aastad oma käes on olnud. Ka Paksuri poolt koppel ja uue aida ase, kus Ibrus alles aita teha tahab ja rohuaed ja Wattmanni maa mis lina aeda taga on, ja see karja maa tükk mis aea taga wälles on, wastu Saarewälja jääb Ibruse oma kätte.

Hoonetest jääwad need sammad hooned rentnikude kätte, mis nende käe enne on olnud.

8) Heinamaadest jääb Ibrusele ommal Pearna wälja alune heinamaa, selle heinamaa asemel saawad rentnikud pool Rõugu talu Pearna wälja alusest heinamaast

9) Rentnik peab keik need hooned mis selle koha järel on ja aead heas kordas pidama. Kui õueaedade läbi mingid sugune kahju sünnib wastawad rentnikud.

10) Loomad mis Ibrus peab, nii kui lehmad, lammad, sead ja ka Wattmanni lehm, käiwad sui aeal rentniku karja seas metsas ehk põllu peal, ja rentniku karjane peab neid oma oole all pidama ja hoidma ilma maksuta

11) Rentnik ei tohi mingid sugust põhku müia, ega kõrwale panna, ega teistele laenata ilma Ibruse loata, ei tohi ka heinamaa pealt metsa raiu, muud kui mõned kõlbmata puud Ibruse ette näitamise järele

12) Rentnikul peab keige wähem kaksteistkümmend karielajast olema Jüripäewast teise Jüripäewani, hobused peale selle

13) Põllud peawad saaama wiites põldutes peetud, nimelt üks wäli rukkis, teine kesas, kolmas odras, neljas pool ristik heinte, teine pool kartohwlite all, wiies wäli teine pool linade teine pool kaerde all. Ja sügise peawad keik kõrred ja ristik heina maa, saksamaa adraga küntud saama, ning ristik ehinale peab saama ips peale külwatud. 

14) Keik rentnikude kari nii kui hobbused lehmad, lammad, sead jääwad täielikult Ibrusele keik kautsioniks sisse.

15) Keik linad mis rentnikud saawad ei tohi moiale müüa kui Ibrusele omale. Ibrus peab neid kunturi hinna järele ostma, kaks rubla alt kunturi hinna, kui rentnikud peaks linad muiale müima kui Ibrusele omale, siis maksawad kaks rubla iga kaalu pealt Ibrusele.

16) Kui rentnikud üks kord ära lähawad, siis peawad uusi aea puid maha jättma kakssada teiwast, üks arschin roika pakka aea parandamise jaoks. Mõlemad kontrahi tegijad tõotawad neid tingimisi hoolega tähele panna ja kinnitawad seda oma allkirjadega

Rendipääle wõtjad: Jüri Järmann [allkiri]

                                   wana Jüri Järrmann ei mõista kirjutada, sellepärast kirjutas tema palwe peale alla  Roosmann [allkiri]

Rendipealeandja: J. Ibrus [allkiri]

1894.a. 24 Märtsi kuupäewal sai see sinane kontraht Kabbala kogukonna kohtru istumisel kohtu Eesistniku H. Koigi, kohtumeeste J. Kägu, J Ranga ja T Pihelga ning kontrahitegijate juuresolemisel ette loetud, akti raamatuse sisse kirjutud ja kinnitud,

Kontrahitegijad on kohtule kõik juba hammugi tutwad.

Eesistnik H.Koik [allkiri]

Kohtumehed: J. Rank [allkiri] T. Pihelgas [allkiri]

                          J. Kägu [allkiri]

Kirjutaja           Puskar [allkiri]

Rendi kontraht.

Tänasel päewal on Tiisleri talu päris ommaniku J. Ibruse ja rentniku Jüri Järrmanni ja tema poea Jüri Järrmanni wahhel järgmine kondraht ära tehtud ja allakirjutud.

1) Tiisleri talu pärisomanik J Ibrus annab Tiisleri talu koha N 106 mille suurus wiimsest mõõtmistest mööda 25 taldrid 29 krossi on Jüri Järrmanni ja tema poja Jüri Järmanni kätte rendipeale.

2) Rendi aeg on üks aasta see on Jüripäewast 1894a. kuni Jüripäewani 1895 a.

3) Selle koha rentnikud maksawad aastas 240 rbl. /kakssada nelikümmend rubla/ renti, kellest nad ühe jao s.o. 120 rbl. /sadakakskümmend/ esimesel Aprilil ja sada kakskümmend rubla esimesel Octobril ära maksma peawad, selsammal aastal.

4) Ibrus wõttab üks wakkama ristik heinu rentnikude ristik eindest keige ädalisega, sealt kohast, kust Ibrus isi tahab ja rentnikud annawad weel /80/ kaheksakümmend puuda walmis tehtud metsa heinu tagasi sealt heintest kus Ibrus issi tahab wõtta /30/ kolmkümmend puuda õlga ja 4 tsetweti peenikses sõelutud lina seemne aganaid, ja weawad wiis sülda puid kodo sealt kohast kust Ibrus puud ostab ja peksawad keik Ibruse rehhed. Ülemal pool nimmetud ristik heinad, metsa heinad, õled, aganad, rehepeksmine, puu wido, teewad rentnikud keik Ibrusele weel rendi kõrwa.

5) Peale selle maksawad rentnikud keik walla maksud ja orjused mis ial selle talo eest tuleb maksa ehk teha seal aeal kui nemad rentnikud on, maksawad ja teewad rentnikud.

6) Ilma Ibruse teadmata ega loata ei tohi rentnik seda talu ega ka ühte jagu kellegile rendipeale anda.

7) Rendipeale andja J. Ibrus wõttab need sammad wanad põllu tükkid omale, mis temal jo enne kolm aastad oma käes on olnud. Ka Paksuri poolt koppel ja uue aida ase, kus Ibrus alles aita teha tahab ja rohuaed ja Wattmanni maa mis lina aeda taga on, ja see karja maa tükk mis aea taga wälles on, wastu Saarewälja jääb Ibruse oma kätte.

Hoonetest jääwad need sammad hooned rentnikude kätte, mis nende käe enne on olnud.

8) Heinamaadest jääb Ibrusele ommal Pearna wälja alune heinamaa, selle heinamaa asemel saawad rentnikud pool Rõugu talu Pearna wälja alusest heinamaast

9) Rentnik peab keik need hooned mis selle koha järel on ja aead heas kordas pidama. Kui õueaedade läbi mingid sugune kahju sünnib wastawad rentnikud.

10) Loomad mis Ibrus peab, nii kui lehmad, lammad, sead ja ka Wattmanni lehm, käiwad sui aeal rentniku karja seas metsas ehk põllu peal, ja rentniku karjane peab neid oma oole all pidama ja hoidma ilma maksuta

11) Rentnik ei tohi mingid sugust põhku müia, ega kõrwale panna, ega teistele laenata ilma Ibruse loata, ei tohi ka heinamaa pealt metsa raiu, muud kui mõned kõlbmata puud Ibruse ette näitamise järele

12) Rentnikul peab keige wähem kaksteistkümmend karielajast olema Jüripäewast teise Jüripäewani, hobused peale selle

13) Põllud peawad saaama wiites põldutes peetud, nimelt üks wäli rukkis, teine kesas, kolmas odras, neljas pool ristik heinte, teine pool kartohwlite all, wiies wäli teine pool linade teine pool kaerde all. Ja sügise peawad keik kõrred ja ristik heina maa, saksamaa adraga küntud saama, ning ristik ehinale peab saama ips peale külwatud. 

14) Keik rentnikude kari nii kui hobbused lehmad, lammad, sead jääwad täielikult Ibrusele keik kautsioniks sisse.

15) Keik linad mis rentnikud saawad ei tohi moiale müüa kui Ibrusele omale. Ibrus peab neid kunturi hinna järele ostma, kaks rubla alt kunturi hinna, kui rentnikud peaks linad muiale müima kui Ibrusele omale, siis maksawad kaks rubla iga kaalu pealt Ibrusele.

16) Kui rentnikud üks kord ära lähawad, siis peawad uusi aea puid maha jättma kakssada teiwast, üks arschin roika pakka aea parandamise jaoks. Mõlemad kontrahi tegijad tõotawad neid tingimisi hoolega tähele panna ja kinnitawad seda oma allkirjadega

Rendipääle wõtjad: Jüri Järmann [allkiri]

                                   wana Jüri Järrmann ei mõista kirjutada, sellepärast kirjutas tema palwe peale alla  Roosmann [allkiri]

Rendipealeandja: J. Ibrus [allkiri]

1894.a. 24 Märtsi kuupäewal sai see sinane kontraht Kabbala kogukonna kohtru istumisel kohtu Eesistniku H. Koigi, kohtumeeste J. Kägu, J Ranga ja T Pihelga ning kontrahitegijate juuresolemisel ette loetud, akti raamatuse sisse kirjutud ja kinnitud,

Kontrahitegijad on kohtule kõik juba hammugi tutwad.

Eesistnik H.Koik [allkiri]

Kohtumehed: J. Rank [allkiri] T. Pihelgas [allkiri]

                          J. Kägu [allkiri]

Kirjutaja           Puskar [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS