Protokolli Nr. 380 all pooleli jäänud asjus said kohtukäijad Gustaw Wisnapuu ja Jakob Soonets ettekutsutud ja neile eeskäinud tunnistused awaltud, mis pääle Gustaw Wisnapuu oma nõudmisi kordab ja ainult siis lepida lubab, kui temale kõik wabriku kulud wäljamaksetud saawad, ehk teda tema wabrik ära wedada lastakse.
Juhan Soonets ei luba seda mitte täita, wait üttleb, et tema Sadula koha protokolli järele 1887 aastast Nr. 209 kõigi koha pääl olewate majade ja hoonetega ära ostnud on. Siiski ütleb tema kui Gustaw Wisnapuu temale kakssada rubla selle wabriku eest maksab siis wõib wabriku igatahes ära wedada, ja kui tema maa pääle alles tahab jätta, maksab weel iga aasta 80 Rubla (kaheksakümmend rubla) renti.
Gustaw Wisnapuu lubab wabriku eest 100 (ükssada ) rubla ja aasta renti 80 Rbl. maksa.
Kohtukäijad Gustaw Wisnapuu ja Juhan Soonets on ära leppinud järgmisel wiisil:
Gustaw Wisnapuu maksab Juhan Soonetsale wabriku eest ükssada wiiskümmend rubla ja saab siis wabrik temale. Wabriku juure saab põldu see tük, mis wabriku tee ja heinamaa wahel ja heinamaad saab üks iseäranis seisew kolmenurgeline heinamaa tük; pääle selle saab wabriku ette kuus sülda ja külle pääle kolm sülda ja kumagi teise külle pääle kolm sülda maad juure antud; nii et wabriku ukse poole külge üksi kuus sülda maad saab.
Maa eest maksab Wisnapuu iga aasta kaheksakümmend rubla renti, ja seisab wabrik sääl kõige wähem kümme aastad weel edasi. Siiski on Wisnapuul luba wabrikud igatahes kui arwab ära wedada. Wabriku raha sada wiiskümmend rubla peab kõige hiljem kunni Aprilli kuuni 1892 aastani wälja maksetud saab; selle raha eest , mis siis weel maksmatta on, maksab Wisnapuu omale ise ehitama ja peab seesama weel tänawu aasta walmis saama. Wisnapuu lehm käib talu karjas ja maksab selle eest karjapalka üks rubla. Renti maksab Wisnapuu iga aasta 23. Aprillil nelikümmend rubla ja 29 mal Septembril puuduwad nelikümmend rubla ette Juhan Soonitsale wälja. Tarwiliku sawi wõib Wisnapuu säält wõtta kust juba ennemalt wõetud on järgimööda.
Seda kaupa kinnitawad oma allkirjadega.
wabriku ostja: Gustaw Wisnapuu (allkiri)
wabriku müüja: Juhan Soonets (allkiri)
Otsus: Eesseiswat kauba üleandmist nii kui sündinud protokoll üles wõtta ja kinnitada.
Peakohtumees: Willem Perramets
Kohtumees: MIhkel Laumets
Kohtumees: Märt Ujuk
Asekirjutaja: allkiri mitteloetav.
Protokolli Nr. 380 all pooleli jäänud asjus said kohtukäijad Gustaw Wisnapuu ja Jakob Soonets ettekutsutud ja neile eeskäinud tunnistused awaltud, mis pääle Gustaw Wisnapuu oma nõudmisi kordab ja ainult siis lepida lubab, kui temale kõik wabriku kulud wäljamaksetud saawad, ehk teda tema wabrik ära wedada lastakse.
Juhan Soonets ei luba seda mitte täita, wait üttleb, et tema Sadula koha protokolli järele 1887 aastast Nr. 209 kõigi koha pääl olewate majade ja hoonetega ära ostnud on. Siiski ütleb tema kui Gustaw Wisnapuu temale kakssada rubla selle wabriku eest maksab siis wõib wabriku igatahes ära wedada, ja kui tema maa pääle alles tahab jätta, maksab weel iga aasta 80 Rubla (kaheksakümmend rubla) renti.
Gustaw Wisnapuu lubab wabriku eest 100 (ükssada ) rubla ja aasta renti 80 Rbl. maksa.
Kohtukäijad Gustaw Wisnapuu ja Juhan Soonets on ära leppinud järgmisel wiisil:
Gustaw Wisnapuu maksab Juhan Soonetsale wabriku eest ükssada wiiskümmend rubla ja saab siis wabrik temale. Wabriku juure saab põldu see tük, mis wabriku tee ja heinamaa wahel ja heinamaad saab üks iseäranis seisew kolmenurgeline heinamaa tük; pääle selle saab wabriku ette kuus sülda ja külle pääle kolm sülda ja kumagi teise külle pääle kolm sülda maad juure antud; nii et wabriku ukse poole külge üksi kuus sülda maad saab.
Maa eest maksab Wisnapuu iga aasta kaheksakümmend rubla renti, ja seisab wabrik sääl kõige wähem kümme aastad weel edasi. Siiski on Wisnapuul luba wabrikud igatahes kui arwab ära wedada. Wabriku raha sada wiiskümmend rubla peab kõige hiljem kunni Aprilli kuuni 1892 aastani wälja maksetud saab; selle raha eest , mis siis weel maksmatta on, maksab Wisnapuu omale ise ehitama ja peab seesama weel tänawu aasta walmis saama. Wisnapuu lehm käib talu karjas ja maksab selle eest karjapalka üks rubla. Renti maksab Wisnapuu iga aasta 23. Aprillil nelikümmend rubla ja 29 mal Septembril puuduwad nelikümmend rubla ette Juhan Soonitsale wälja. Tarwiliku sawi wõib Wisnapuu säält wõtta kust juba ennemalt wõetud on järgimööda.
Seda kaupa kinnitawad oma allkirjadega.
wabriku ostja: Gustaw Wisnapuu (allkiri)
wabriku müüja: Juhan Soonets (allkiri)
Otsus: Eesseiswat kauba üleandmist nii kui sündinud protokoll üles wõtta ja kinnitada.
Peakohtumees: Willem Perramets
Kohtumees: MIhkel Laumets
Kohtumees: Märt Ujuk
Asekirjutaja: allkiri mitteloetav.
