Soldat Isak Kraaw kaibas omma wellede Märt ja Johann Krawi päle, et nemma temma rahha ei tahha ärrä massa, mes temmal neide kätte om hoita jänu kui temma nekrutis om ärrä antu.
| Selget rahha olli |
29 Rbl. |
Kop. |
| 1 1/2 wakka Kaaru |
1 |
50 |
| 1/3 wakka Linnaseemend |
1 |
50 |
| welle Johannile lainatu |
9 |
|
| Se teep üttekokko |
41 Rbl. |
Kop. |
Se om Märt nink Johann Krawi kätte hõita jänu, ja temma ei olle sellest weel middake kätte sanu.
Märt Kraaw astus kohto ette nink temmale om se Isak Krawi kaipus et loetu. Selle päle kostis Märt Kraw: "Se om kül õige et Isakul nida paljo warrandust meije kätte om jänu, ent se om ka kik puudulikku aastade sissen ärrä prukitu majapiddamissele abbis, sis kui Johann Kraaw maja perremees olli, sedda peap Johann Isakule wäljä masma."
Johann Kraaw astus kohto ette nink temmale om se Isak Krawi kaibus ette loetu, selle päle kostis Johann Kraaw: "Se om kül õige et Isaku rahha nink warrandus meije kätte hoita om jänu. Se rahha om majapiddamisse päle ärrä kullutedu, ent se 9 Rublat mes minna Isaku käest olle lainanu, om õige, se rahha om ka majapiddamisse päle ärrä kullutedu.
Tunnistaja Karl Warblane (Stiefvater) andse nidate tunnistust: "Kui Märt ja Johann Kraaw maja piddamisse (Perremehhe nimme minno käest ärrä wõttiwa, sis jäi Isak Kraawi rahha 38 Rublat Märt ja Johann Krawi wallitsusse alla, ilma et selle Isaku rahha ülle üts essiärrälik jaggaminne ehk selletus olli tettu.
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Tunnistaja, tolle ajalinne wallawannemb Märt Tedder, Wöörmünder Jaan Simm ja kohtomees Karl Post tunnistasiwa kik kui sel 21. Aprillil 1867 Märt ja Johann Krawi üttest ärrä lahkuminne (errale minnek) olli, sis ollime meije üllewan nimmitedu wallawallitsusse liikme sedda maja warrandust ja krami jaggaman, nida kui koggokonna wallitsusse Protokolli nööri ramatun No 16 sel 21. Aprillil 1867 ka tunnistust annap. Selle warrandusse ärrä jaggamisse ajal olli ka kõnne selle soldat Isak Krawi 38 Rublast. Märt Kraaw tahtse Isak Kraawi rahha jaggo maja kramist henda kätte, ent selle päle kostis Johann Kraaw, "kui Märt jõuwab Isaku rahha ärra massa, sis jõwwa minna ka massa." Sis sai nende warrandus kik ärrä jaetus, kummalegi ütte arwu perra pool, nink se soldat Isak Krawi 38 Rbl. selget rahha ja 1 1/2 wakka Kaara ja 1/3 wakka Linnaseemne rahha jäi mõllemba wellistel ütte arw suurus Isak Krawile maja warrandussest ärrä massa.
Otsus.
Tunnistajade läbbi om selges sanu, et se 41 Rubla mes soldat Isak Krawil om wellede käest sada, massap Märt Kraaw 20 Rbl. 50 Kop. ja Johann Kraaw massap 20 Rbl. 50 Kop.
katte näddala aja sissen peap se rahha Isak Krawile ollema ärrä mastu.
Kae
| Koggokonna Kohto Protokoll |
No 139 |
aastast 1863. |
| " " " |
No 10 |
" 1864. |
| Koggokonna Wallitsusse " |
No 16 |
" 1867. |
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
Soldat Isak Kraaw kaibas omma wellede Märt ja Johann Krawi päle, et nemma temma rahha ei tahha ärrä massa, mes temmal neide kätte om hoita jänu kui temma nekrutis om ärrä antu.
| Selget rahha olli |
29 Rbl. |
Kop. |
| 1 1/2 wakka Kaaru |
1 |
50 |
| 1/3 wakka Linnaseemend |
1 |
50 |
| welle Johannile lainatu |
9 |
|
| Se teep üttekokko |
41 Rbl. |
Kop. |
Se om Märt nink Johann Krawi kätte hõita jänu, ja temma ei olle sellest weel middake kätte sanu.
Märt Kraaw astus kohto ette nink temmale om se Isak Krawi kaipus et loetu. Selle päle kostis Märt Kraw: "Se om kül õige et Isakul nida paljo warrandust meije kätte om jänu, ent se om ka kik puudulikku aastade sissen ärrä prukitu majapiddamissele abbis, sis kui Johann Kraaw maja perremees olli, sedda peap Johann Isakule wäljä masma."
Johann Kraaw astus kohto ette nink temmale om se Isak Krawi kaibus ette loetu, selle päle kostis Johann Kraaw: "Se om kül õige et Isaku rahha nink warrandus meije kätte hoita om jänu. Se rahha om majapiddamisse päle ärrä kullutedu, ent se 9 Rublat mes minna Isaku käest olle lainanu, om õige, se rahha om ka majapiddamisse päle ärrä kullutedu.
Tunnistaja Karl Warblane (Stiefvater) andse nidate tunnistust: "Kui Märt ja Johann Kraaw maja piddamisse (Perremehhe nimme minno käest ärrä wõttiwa, sis jäi Isak Kraawi rahha 38 Rublat Märt ja Johann Krawi wallitsusse alla, ilma et selle Isaku rahha ülle üts essiärrälik jaggaminne ehk selletus olli tettu.
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Tunnistaja, tolle ajalinne wallawannemb Märt Tedder, Wöörmünder Jaan Simm ja kohtomees Karl Post tunnistasiwa kik kui sel 21. Aprillil 1867 Märt ja Johann Krawi üttest ärrä lahkuminne (errale minnek) olli, sis ollime meije üllewan nimmitedu wallawallitsusse liikme sedda maja warrandust ja krami jaggaman, nida kui koggokonna wallitsusse Protokolli nööri ramatun No 16 sel 21. Aprillil 1867 ka tunnistust annap. Selle warrandusse ärrä jaggamisse ajal olli ka kõnne selle soldat Isak Krawi 38 Rublast. Märt Kraaw tahtse Isak Kraawi rahha jaggo maja kramist henda kätte, ent selle päle kostis Johann Kraaw, "kui Märt jõuwab Isaku rahha ärra massa, sis jõwwa minna ka massa." Sis sai nende warrandus kik ärrä jaetus, kummalegi ütte arwu perra pool, nink se soldat Isak Krawi 38 Rbl. selget rahha ja 1 1/2 wakka Kaara ja 1/3 wakka Linnaseemne rahha jäi mõllemba wellistel ütte arw suurus Isak Krawile maja warrandussest ärrä massa.
Otsus.
Tunnistajade läbbi om selges sanu, et se 41 Rubla mes soldat Isak Krawil om wellede käest sada, massap Märt Kraaw 20 Rbl. 50 Kop. ja Johann Kraaw massap 20 Rbl. 50 Kop.
katte näddala aja sissen peap se rahha Isak Krawile ollema ärrä mastu.
Kae
| Koggokonna Kohto Protokoll |
No 139 |
aastast 1863. |
| " " " |
No 10 |
" 1864. |
| Koggokonna Wallitsusse " |
No 16 |
" 1867. |
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
