Rendi - Kontrakt.

Sultsi N 126 talu omaniku Hans Koik'i kui rendi peale andja ja Jüri Kolmküla kui rendi peale wõtja wahel, on alamal ülespantud mõlemilt poolt läbi räägitud tingimistega rendi kontraht tehtud.

§ 1.

Sultsi talu omanik Hans Koik annab omast talu maadest Jüri Kolmküla kätte üheks aastaks s.o. 23 Aprillist 1895 a. kuni 23 Aprillini 1896 a. rendi peale Sultsi N 126 talu päralt olewad põllud, mis Willjandi postmaandist kuni Kahala küla piirini käiwad. Heinamaadest 1.teks Olustwere alune luht, maha arwatud seetükk, mis tänini küla seppa Andres Mõttuse käes pruuki on olnud; 2.seks Pahajänese tagune heinamaa terwelt, ja 3daks Oislane-luht, millest küünest saadik kuni kooli heinamaa waheni, sest otsast põegeti mõõdetud, kaks kolmandiku osa sellest, wastu kooli heinamaad rendi peale andja oma pruukimiseks jääb; ja peale selle prii karjamaa mis külaga ühes.

§ 2.

Karjasmaal wõib rentnik nii palju loomi käija laska kui temal omal on, aga mitte wõeraid loomi juure wõtta.

§ 3.

Koples, mis wastu Arussare piiri seisab, wõib rentnik ainult siis, kui hobosed töös on, 2 hobust pidada ja peale selle weel wasikaid; muidu jääb see üksi koha omaniku pruukimiseks.

§ 4.

Rentnikul ei ole heinamaade pealt, mitte luba metsa raijuda.

§ 5.

Rentnik peab põllu, mis tema kätte antud, wiides ühesuuruses osas pidama see on: 1teks kesa, 2seks rukki, 3daks ristikhein, ja kartuhwlid, 4daks odra ja 5daks linade ehk kaerade all.

§ 6.

Ei tohi rentnik selle talu maadest saadud heinu, õlgi ega mingisugust muud põhku ära müija ehk wälja laenata.

§ 7.

Kõik põllud peaead korralikult ja heaste aritud saama ja ära andes peawad peale kesa, keik teised põllud tihedalt ja sügawaste läbi küntud olema, nõnda et terwid tükka leida ei ole

8. 

Katused mis tuulest wõiwad saada wigastatud, peab rentnik parandama, niisama ka kõik ajad miis karja tänawa ja karjamaa ääres on, mille juure rendi peale andja teiwad lattid ja roikad annab; aga aea witsad peab rendi peale wõtja ise selletarwis muretsema, mis kuuse witsad peawad olema.

§ 9.

Kõik walla, kroonu, jaama ja kiriku maksud, mis selle talu peal tänini on olnud, ehk weel juurde tulla wõiwad, peab rentnik kandma, niisamma ka kõik orjused woorid ja teede parandamised, mis selle talu pealt nõutakse, peab rentnik wastu tõrkumata täitma. -

§ 10.

Rentnik peab eespool tähentud maade tarwis kõige wähemalt 8 karilooma ja 2 hobust pidama.

§ 11.

Rukki seemneks peab rentnik tuulamise aeg, kohaomaniku juuresolekul kõige paremad pea terad wälja walima ja koha omaniku hoiu alla andma, ning et rentniku kätte wälja renditud maa peal, kahte tõugu rukkid külitud on, siis jääb koha omanikul õigus ette näidata, kumbat tõugu rukkid rendi peale wõtja külima peab, niisama jääb ka rendipeale andjal õigus, rukki küliaega ette määrata.

§ 12.

Rentnik peab aastas rendi peale andja heaks raiduma ja wälja wedama 300 teiwast ja üks kolmandik sülda 4-ja arschina pikkusid roika pakka, mis rendi peale andja 25 wersta kauguselt osta wõib.

§13.

Kui rentnik eespool tähentud talust ära läheb ehk lahti saab ööldud, peab rentnik peale andja heaks wiis sülda puid wälja wedama, mida rendipeale andja 25 wersta kauguselt osta wõib.

§ 14.

Elamise ruumideks saab rendi peale wõtja oma kätte pruukimiseks maea otsest sisseminnes: köögi, sahwre, ja selle tuua, mis köögi kõrwas seisab.

§ 15.

Wilja hoidmiseks saab rendi peale wõtja oma kätte pruukimiseks selle aida, kus salwesid sees ei ole. Kariloomade jaoks saab rentnik suurema lauda ja poole ruumi karjaajast. Hobuste jaoks saab tema reialuse ruumi, aga rehepeksu ja linaharimise aeg, peab rentnik omad hobosed karja aedas mis kahe lauda wahel on, pidama. Põhu hoidmiseks saab rendi peale wõtja oma kätte pruukida, kakskolmandikku ruumi lautade pealsest, nii sama ka reialuse pealsest ning ühe haganiku.

§ 16.

Rendi peale wõtja peab tema kätte antud ruumisi igatepidi hoidma, ning peab tulega igas temale kätteantud ruumides ettewaatlikult ümber käima, aga ei tohi ijal katkise ehk puhastamata latresse tuld panema.

§ 17.

Rehed peksab rentnik selle talu rehes ja ruumides, kus aga kohaomanikul õigus jääb, oma rehtesi nendes sammades ruumides sel ajal peksa kui ta tahab.

§ 18.

Rendi peale wõtja karjane peab ka kohaomaniku sead ja lambad ühes oma karjaga karjatama.

§ 19.

Rendi peale wõtja maksab eespool tähentud, põllu, heinamaa, karjamaa, ning tema kätte antud ruumide eest aastas 210 rubla /kakssada ja kümme rubla renti/

§ 20.

Rentnik peab 21. Aprillil 1895 aastal 175 rubla /sada seitsekümmend wiis/ renti wälja maksma, weel puuduwa rendi 35 rubla /kolmkümmend wiis/ rubla peab tema 1. Oktobril 1895 aastal tasa maksma.

§ 21.

Rentnik peab kõik orjused mis eespool tähentud paragrahwides tähentud, ilma tasumaksuta täitma. Niisamma peab tema ka kõik kulud kandma mis kontrahi kinnitamise juures tulewad.

§ 22.

Et kõik punktid, nõnda kuidas kontraht nõuab, täiesti täidetud saawad, selle kindluseks annab rentnik omad kariloomad hobosed ja kõik oma maea kaami kautsioniks.

§ 23.

Kui soowib selle taluomanik, ehk rendi peale wõtja, seda kontrahti uuendada ehk üks teisest suutumaks lahti saada, siis peawad nad Jakobi pääwal, s.o. 25-l Juulil enne kontrahi lõppu aega kohtu ees, ehk tunistusmeeste juures olekul ülesütlema, muidu kestab see kontraht aasta aastalt edasi

Rendi peale andja: H Koik [allkiri]

Rendipealewõtja: J Kolmküla [allkiri]

1895 aasta Mai kuu 5al päewal sai seesinane rendi kontraht Kabbala kogukonna kohtu istumisel ette loetud aktiraamatusse sisse kirjutud, kontrahi tegijate juures olemisel. Kontrahi tegijad on mõlemad Kabbala walla liikmed ja kohtule mõlemad tuntud

As. Eesistnik: AaTeder. [allkiri]

Kohtumehed: T. Pihelgas [allkiri] J. Rank [allkiri]

Kirjutaja: Puskar [allkiri]