Jüri Mõttus astus kohtu ette ning nõudis Johan Leppicku käest tasumist. Leppick nõudis, kui Mõttus oma renti mitte ära ei maksa, siis saagu ta silmapilk tema maa pealt wälja tõstetud.
I. J. Mõttus nõudis 60 Rbl. tasumist wakamaa pealt, mis Leppicku kasuks metsmaad põlluks teinud. -
II Miks Leppick talle mitte kontrahti andnud ei ole.
III Nõudis tasumist, et 260 koormat sõnikud maa peale wedanud.
IV Kuidas tohtis Leppick temale renditud maad omale karjamaaks pidada.
V Nõudis Mõttus 14 puuduwa rendi aasta eest a' 50 Rbl. ja nelja aasta pealt iga aasta eest 30 Rbl. heinamaa eest.
I Leppick wastas: et Mõttus renti ära ei maksa, ei wöima maad tema käes mitte pidada.
II. Miks Mõttus paremad kontrahti siis isi mitte nõudnud pole.
III. Kuidas Mõttus tema metsa ära raiuda tohtind. Sõnnikud pole ta näinud, kui Mõttus sõnnikud pannud on, siis on ta jo seda ise oma wilja saagi kasuks põllu peale panema pidanud.
IV. Ta pole Mõttuse maad miitte omale karjamaaks pruukind.
V. Et Mõttus 16 Rbl. renti ära ei maksa selleperast ei wõida ta teda mitte enam edasi pidada. - Heinamaad ei olewad ta Mõttusele sugugi rentinudgi. Mõttus nõudis selle eest et kiriku teed teinud 18 Rbl. Leppick wastas, see teenistus olnud maatüki küljes; Mõttus pidand seda tegema. Mõttus nõudis rattaste tegemiste eest 7 Rbl. 70 Cop. Leppick wastas: see on tasa makstud rendiks juba keik ära rehkendatud. Mõttus nõudis ta hobune olnud Leppickule wooris käia ja sõnniku wedada.
Leppick wastas: see olnud intressi eest, sest Mõttus olnud ju talle wõlgu.
Wiimselt nõudis Mõttus, ta on üle neli wakamaad põlluks teinud, saagu see üle waadatud ning siis talle tasumist arwatud.
Jäi pooleli -
Pekohtumees: H. Kasch [allkiri]
Kohtumehed: J Tabur [allkiri] H. Mullikas [allkiri] A Pent [allkiri]
H Pajo [allkiri] T. Mik [allkiri]
Jüri Mõttus astus kohtu ette ning nõudis Johan Leppicku käest tasumist. Leppick nõudis, kui Mõttus oma renti mitte ära ei maksa, siis saagu ta silmapilk tema maa pealt wälja tõstetud.
I. J. Mõttus nõudis 60 Rbl. tasumist wakamaa pealt, mis Leppicku kasuks metsmaad põlluks teinud. -
II Miks Leppick talle mitte kontrahti andnud ei ole.
III Nõudis tasumist, et 260 koormat sõnikud maa peale wedanud.
IV Kuidas tohtis Leppick temale renditud maad omale karjamaaks pidada.
V Nõudis Mõttus 14 puuduwa rendi aasta eest a' 50 Rbl. ja nelja aasta pealt iga aasta eest 30 Rbl. heinamaa eest.
I Leppick wastas: et Mõttus renti ära ei maksa, ei wöima maad tema käes mitte pidada.
II. Miks Mõttus paremad kontrahti siis isi mitte nõudnud pole.
III. Kuidas Mõttus tema metsa ära raiuda tohtind. Sõnnikud pole ta näinud, kui Mõttus sõnnikud pannud on, siis on ta jo seda ise oma wilja saagi kasuks põllu peale panema pidanud.
IV. Ta pole Mõttuse maad miitte omale karjamaaks pruukind.
V. Et Mõttus 16 Rbl. renti ära ei maksa selleperast ei wõida ta teda mitte enam edasi pidada. - Heinamaad ei olewad ta Mõttusele sugugi rentinudgi. Mõttus nõudis selle eest et kiriku teed teinud 18 Rbl. Leppick wastas, see teenistus olnud maatüki küljes; Mõttus pidand seda tegema. Mõttus nõudis rattaste tegemiste eest 7 Rbl. 70 Cop. Leppick wastas: see on tasa makstud rendiks juba keik ära rehkendatud. Mõttus nõudis ta hobune olnud Leppickule wooris käia ja sõnniku wedada.
Leppick wastas: see olnud intressi eest, sest Mõttus olnud ju talle wõlgu.
Wiimselt nõudis Mõttus, ta on üle neli wakamaad põlluks teinud, saagu see üle waadatud ning siis talle tasumist arwatud.
Jäi pooleli -
Pekohtumees: H. Kasch [allkiri]
Kohtumehed: J Tabur [allkiri] H. Mullikas [allkiri] A Pent [allkiri]
H Pajo [allkiri] T. Mik [allkiri]
