Jaan Kult kaibas: "Mango Raat lubbas minnole neide katte Pisso tallo maa eest aastal 300 Rubla selget rahha renti nink 25 palki mõtsast koddo tuwwa nink ütte haina küüni ülles tetta ilma kattussekatmata. Sel minnewal kewwadel 1871 leppisime Mango Raatika nurmede ümbre-säädmisse man, kos röa kõrre päle sel sammal süggisel 1871 piddi rügga wälja külwetus saama, nink Mango Raat palles minno, et minna temmale lubba annas selle röa kõrre päle 2 1/2 wakka alla keswa wälja külwada. Selle 2 1/2 wakka maa päle külwas Mango Raat ka keswa, nink lubbas minnole 2 1/2 wakka maa küttist tetta ja rügga sel süggisel 1871 päle külwada. Mango Raat om minno ristikhaina nurme 1 wakka maa lasknu ziggadel kige ülle koggonist ärrä zongita, nida et ristikhaina lõikust selle maa päält sugguki loota ei olle; nink om 30 looga puud (künnapä) kitsedel lasknu ärrä koorida. Sedda kahjo om päkohtomees Märt Lüüs, kohtomees Jaan Reiljan, wöörmünder Anz Möldre ja Peter Hinn ülle kaenu."
Mango Raat astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kulti kaibus ette loetu; selle päle kostis Mango Raat. "Minna olle kül küttist lubbanu wastsest nurmele manno tetta, ei mitta nida paljo kui Jaan Kult om sisse kaiwanu; sedda küttist olles minna kül röa nurmes ärrä tennu, kui se minnewa suwwine wihma saddaminne olles lubbanu. Neid 25 palki es lubba minna ka mitte kige wälja weddata, enge nida paljo kui minnol jõud kannab. Ne looga puu ei olle kül paljo wäärt mes kitse ommawa ärrä koorinu. Ristikhaina nurm ei olle ka mitte minno ziggadest ütsinda ülle zongitu, enge sääl olliwa muide zea ka süggiselt zonginu."
Otsus.
Mango Raat peab Jaan Kultile se 2 1/2 wakka maa puuduwa röa wälja külwimisse eest 2 seemend, se om 5 wakka rükki, masma,
| se teep rahha perra |
15 Rubla |
|
Ziggadel ärrä zongitu 1 wakkamaa ristikhaina nurme eest
|
5 |
| 10 palki mes Mango Raat ei olle wälja weddanu |
5 |
| 30 looga puu eest, mes ärrä omma kooritu |
2 |
| Om Mango Raatil Jaan Kultile massa |
27 Rubla |
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele L. T. S. aastast 1860 § 772 ja 773 perra ette kulutedu.
Mango Raat ja Jaan Kult ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, nink omma sel 5. Aprillil c. selle kohto een omma soowimist teeda andnu, et nemma mõllemba tahhawa surembat kohhus pallelda, omma kohton käimisse asju selletada. Jaan Kultile ja ka Mango Raatile om se sädusse perra Appellation täht wälja antu sel 5. Aprillil c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Jaan Kult kaibas: "Mango Raat lubbas minnole neide katte Pisso tallo maa eest aastal 300 Rubla selget rahha renti nink 25 palki mõtsast koddo tuwwa nink ütte haina küüni ülles tetta ilma kattussekatmata. Sel minnewal kewwadel 1871 leppisime Mango Raatika nurmede ümbre-säädmisse man, kos röa kõrre päle sel sammal süggisel 1871 piddi rügga wälja külwetus saama, nink Mango Raat palles minno, et minna temmale lubba annas selle röa kõrre päle 2 1/2 wakka alla keswa wälja külwada. Selle 2 1/2 wakka maa päle külwas Mango Raat ka keswa, nink lubbas minnole 2 1/2 wakka maa küttist tetta ja rügga sel süggisel 1871 päle külwada. Mango Raat om minno ristikhaina nurme 1 wakka maa lasknu ziggadel kige ülle koggonist ärrä zongita, nida et ristikhaina lõikust selle maa päält sugguki loota ei olle; nink om 30 looga puud (künnapä) kitsedel lasknu ärrä koorida. Sedda kahjo om päkohtomees Märt Lüüs, kohtomees Jaan Reiljan, wöörmünder Anz Möldre ja Peter Hinn ülle kaenu."
Mango Raat astus kohto ette nink temmale om se Jaan Kulti kaibus ette loetu; selle päle kostis Mango Raat. "Minna olle kül küttist lubbanu wastsest nurmele manno tetta, ei mitta nida paljo kui Jaan Kult om sisse kaiwanu; sedda küttist olles minna kül röa nurmes ärrä tennu, kui se minnewa suwwine wihma saddaminne olles lubbanu. Neid 25 palki es lubba minna ka mitte kige wälja weddata, enge nida paljo kui minnol jõud kannab. Ne looga puu ei olle kül paljo wäärt mes kitse ommawa ärrä koorinu. Ristikhaina nurm ei olle ka mitte minno ziggadest ütsinda ülle zongitu, enge sääl olliwa muide zea ka süggiselt zonginu."
Otsus.
Mango Raat peab Jaan Kultile se 2 1/2 wakka maa puuduwa röa wälja külwimisse eest 2 seemend, se om 5 wakka rükki, masma,
| se teep rahha perra |
15 Rubla |
|
Ziggadel ärrä zongitu 1 wakkamaa ristikhaina nurme eest
|
5 |
| 10 palki mes Mango Raat ei olle wälja weddanu |
5 |
| 30 looga puu eest, mes ärrä omma kooritu |
2 |
| Om Mango Raatil Jaan Kultile massa |
27 Rubla |
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele L. T. S. aastast 1860 § 772 ja 773 perra ette kulutedu.
Mango Raat ja Jaan Kult ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, nink omma sel 5. Aprillil c. selle kohto een omma soowimist teeda andnu, et nemma mõllemba tahhawa surembat kohhus pallelda, omma kohton käimisse asju selletada. Jaan Kultile ja ka Mango Raatile om se sädusse perra Appellation täht wälja antu sel 5. Aprillil c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
