Karl Liiband kaebas just siis kui Jaan Jaanhold Kabalase tulnud ei olla Jaanholdil mingisugust warandust olnud waid Jaanhold olnud suures hädas ja waesuses, siis olla ta Jaanholdile elu aitamiseks paljugi asju pruukimiseks annud. Ta nõudis oma asju nüid kätte sest ta olla kuulnud, et tõised wõerad wõlglased neid asju oksjoni läbi ära wõtta tahtwad.

Jaan Jaanholdi naine Mari ütles, see on selge õigus, naad olla kül oma waranduse mis neil iganeski nüid olewad Liibandi käest saanud.

Abram Kiiwikas ja Karl Peterson tunnistasid: Karl Liiband olla kül Jaanholditele andnud 1 hobune, 1 wanker 2 elajast, mitmed lambad, 2 atra maja riistu ja weel palju ja paljugi põllu töö ja keike sugusi majapidamise riistu.

Liiband nõudis et keige selle oma waranduse tulewaks kewadeks kätte saaks, aga enne ei tohtida neid keegi Jaanholdi käest mitte ära wõtta.

Mõisteti Liiband saagu Aprillil 1887 keik need omad asjad Jaanholdi käest kätte.

Otsus sai kohtu käiatele ette ütteltud, selle pääle astusid need kohtu eest ära ja läksid kodu.