1908 a. aprilli kuu 25 päewal ilmusiwad Sarakuse wallakohtusse kohtueesistuja as. P. Mutsu, kohtuliikmete J. Reino ja E. Nursi ja kirjutaja Ch. Kallase juuresolemisel ilmusiwad wallakohtule isikulikult tuttawad Mäksa wallaliikmed Karl Hendriku p. Käärik ja Jaan Karli p. Käärik ja palusiwad suusõnalist waranduse jagamise leppingut wallakohtu aktiraamatusse üleswõtta:
1) Mina Karl Hendriku p. Käärik, senine Mäksa walla Olli talurentnik, annan kõik oma liikuwa waranduse, mis mul Olli talus olemas on, oma poja Jaan Käärikule tema päris omanduseks järgmistel tingimistel:
Jaan Käärik maksab sellest warandusest:
1) minu poja ja oma wenna August Käärikule kunni 1 nowembrini 1912 a. kakssada rbl.
2) minu tütre ja oma õe Alwiine Käärikule kuni 1 nowembrini 1912 a. kakssada rbl.
3) minu poja ja oma wenna Ernesti Käärikule kuni 1 nowembrini 1914 a. kakssada rbl.
Minu teised lapsed: tütar Miili Tatrik, sünd. Käärik, poeg Karl Oskar Käärik, Liine Plaks sünd. Käärik ja Ida Mäekalla, sünd. Käärik, on kõik oma osa jaod minu warandusest kätte saanud ja ei ole neil enam mingisuguseid summasi Jaan Kääriku käest nõuda.
2) Ülespidamine ja korteri küttega saawad wanemad talust ja taluruumisest. Soowiwad aga wanemad eralte elama hakata ja enestele ise elumaja ehitada, siis peab poeg Jaan talumetsast priipalgid ja latid andma ja ehituse materjali juurde wedama. Ehituse kulu kannawad wanemad. Tasub Jaan oma wanematele ehituse kulu ära, siis jääb maja Jaani omanduseks, wastasel korral wõiwad wanemad oma maja ükskõik kellele pärandada.
3) Poeg Jaan, sellelkorral, kui wanemad temast lahku elama lähewad, on kohustatud igaaasta peale kütte tarwituse järgmisel arwul kuni nende surmani moona ja tarwitusi andma:
30 puuda rukkid, 30 puuda odre, 1 puud ernid, 1 puud ube, 40 naela häid linu, ja paneb iga aasta 10 wakka häid kartulid oma seemnega maha, kapsaste alla 1/8 wakamaad maad ja sularaha 20 rbl. Peale selle peab Jaan talutoidul ja karjatsemisel 1 lehma, 2 siga ja 3 lammast ja annab hobust kõikudeks ja sõiduks.
Tähendus: Sureb kumbgi wanematest ära, siis saab elusse jääw wanem poole kõigest eelpooltähendatud moonast.
4) Nii kaua kui wanemad elawad, ei tohi Jaan Olli talu kellegile ilma wanemate lubata ära müüa.
5) Poeg Jaan wõtab tänuga isa käest waranduse wastu ja lubab neid tingimis ja kohuseid täita.
Jaan Käärik <allkiri>
Karl Kääeik ei oska kirjam tema palwel kirjutas alla M Arwi <allkiri>
Sarakuse wallakohus tõendab siin juures et eesolew leping lepingu osalistele ette loetud ja Jaan Kääriku poolt oma käega aga Karl Kääriku palwel, kes ise kirjutada ei oska Mihkel Arwi poolt alla kirjutatud ja et neil seaduslik õigus on lepinguid teha.
Eesistuja as P. Mutsu <allkiri>
Kohtuliikmed J. Reino <allkiri> E. Nursi <allkiri>
Kirjutaja Kallas <allkiri>
1908 a. aprilli kuu 25 päewal ilmusiwad Sarakuse wallakohtusse kohtueesistuja as. P. Mutsu, kohtuliikmete J. Reino ja E. Nursi ja kirjutaja Ch. Kallase juuresolemisel ilmusiwad wallakohtule isikulikult tuttawad Mäksa wallaliikmed Karl Hendriku p. Käärik ja Jaan Karli p. Käärik ja palusiwad suusõnalist waranduse jagamise leppingut wallakohtu aktiraamatusse üleswõtta:
1) Mina Karl Hendriku p. Käärik, senine Mäksa walla Olli talurentnik, annan kõik oma liikuwa waranduse, mis mul Olli talus olemas on, oma poja Jaan Käärikule tema päris omanduseks järgmistel tingimistel:
Jaan Käärik maksab sellest warandusest:
1) minu poja ja oma wenna August Käärikule kunni 1 nowembrini 1912 a. kakssada rbl.
2) minu tütre ja oma õe Alwiine Käärikule kuni 1 nowembrini 1912 a. kakssada rbl.
3) minu poja ja oma wenna Ernesti Käärikule kuni 1 nowembrini 1914 a. kakssada rbl.
Minu teised lapsed: tütar Miili Tatrik, sünd. Käärik, poeg Karl Oskar Käärik, Liine Plaks sünd. Käärik ja Ida Mäekalla, sünd. Käärik, on kõik oma osa jaod minu warandusest kätte saanud ja ei ole neil enam mingisuguseid summasi Jaan Kääriku käest nõuda.
2) Ülespidamine ja korteri küttega saawad wanemad talust ja taluruumisest. Soowiwad aga wanemad eralte elama hakata ja enestele ise elumaja ehitada, siis peab poeg Jaan talumetsast priipalgid ja latid andma ja ehituse materjali juurde wedama. Ehituse kulu kannawad wanemad. Tasub Jaan oma wanematele ehituse kulu ära, siis jääb maja Jaani omanduseks, wastasel korral wõiwad wanemad oma maja ükskõik kellele pärandada.
3) Poeg Jaan, sellelkorral, kui wanemad temast lahku elama lähewad, on kohustatud igaaasta peale kütte tarwituse järgmisel arwul kuni nende surmani moona ja tarwitusi andma:
30 puuda rukkid, 30 puuda odre, 1 puud ernid, 1 puud ube, 40 naela häid linu, ja paneb iga aasta 10 wakka häid kartulid oma seemnega maha, kapsaste alla 1/8 wakamaad maad ja sularaha 20 rbl. Peale selle peab Jaan talutoidul ja karjatsemisel 1 lehma, 2 siga ja 3 lammast ja annab hobust kõikudeks ja sõiduks.
Tähendus: Sureb kumbgi wanematest ära, siis saab elusse jääw wanem poole kõigest eelpooltähendatud moonast.
4) Nii kaua kui wanemad elawad, ei tohi Jaan Olli talu kellegile ilma wanemate lubata ära müüa.
5) Poeg Jaan wõtab tänuga isa käest waranduse wastu ja lubab neid tingimis ja kohuseid täita.
Jaan Käärik <allkiri>
Karl Kääeik ei oska kirjam tema palwel kirjutas alla M Arwi <allkiri>
Sarakuse wallakohus tõendab siin juures et eesolew leping lepingu osalistele ette loetud ja Jaan Kääriku poolt oma käega aga Karl Kääriku palwel, kes ise kirjutada ei oska Mihkel Arwi poolt alla kirjutatud ja et neil seaduslik õigus on lepinguid teha.
Eesistuja as P. Mutsu <allkiri>
Kohtuliikmed J. Reino <allkiri> E. Nursi <allkiri>
Kirjutaja Kallas <allkiri>
