Jaan Paju kaebas, et temma olla Jaan Hindriksonile 3 wakka rukkid, 1 wakka odre 1½ wakka Ernid 3 Küllimetto tangu, 10 wakka kartohwlid, 1½ naela soola 1½ leisikat Silgu ½ lehma nahka 50 R. kohha ostmisse tarwis ja 12 Rub renti suggise 1873 peale sedda agga jubba 17 aastad Jaan Hindrikson teenistuses olnud nüid olla Jaan Hindrikson tahtnud weel rahha laenata 100 R. Jaan Paju olla ka lubbanud rahha anda kui Jaan Hindrikson ühhe käemehhe saab kes selle endisse kui ka selle tahhetawa summa 100 R. eest käe mehheks akkab et agga J. Hindrikson kaemeest ei ole sanud ei olla temma 100 R. rahha mette ennam laenanud ja sellepärrast peab siis Jaan Hindrikson tedda sealt majast wälja aeama.
Jaan Hindrikson sai küstud mikspärrast temma nüid süggise ärra aeab kui suwe temma teenistusses olnud, Jaan Hindrikson wastas Jaan Paju olla lubbanud temmale kohha osta rahha anda ja nüid ei pea andma, sellepärrast peab temma Jaan Paju ärra aema.
Eesnimmetud wilja ütles ommal kül Jaan Pajule maksa ollewad kui ka 62 R rahha.
Peale sedda kaebas Jaan Paju, et temma omma suwe teenistusse eest middagist ei olle sanud., mis ka Jaan Hindrikson mette ei salganud.
Mõistetud
Et kegi innimenne sunnitud ei olle teisele rahha laenama, siis ei olle Jaan Pajul mette süidi, et rahha mette ei olle laenanud siis ei olle ka Jaan Hindriksonil middagist õigust tedda Jaan Paju süggise walja aeada Jaan Paju jäeb siis Jaan Hindriksoni jurde, kunni kewadini 1874.
Peale sedda maksab Jaan Hindrikson J. Pajule keik sisse tootud willa silgud soola ja 62 R. rahha ja töö palkaks 3 wakka rukkid 1½ wakka odre kunni 1 Dbr. 1873 ärra.
/peakohtumehe allkiri/
Jaan Paju kaebas, et temma olla Jaan Hindriksonile 3 wakka rukkid, 1 wakka odre 1½ wakka Ernid 3 Küllimetto tangu, 10 wakka kartohwlid, 1½ naela soola 1½ leisikat Silgu ½ lehma nahka 50 R. kohha ostmisse tarwis ja 12 Rub renti suggise 1873 peale sedda agga jubba 17 aastad Jaan Hindrikson teenistuses olnud nüid olla Jaan Hindrikson tahtnud weel rahha laenata 100 R. Jaan Paju olla ka lubbanud rahha anda kui Jaan Hindrikson ühhe käemehhe saab kes selle endisse kui ka selle tahhetawa summa 100 R. eest käe mehheks akkab et agga J. Hindrikson kaemeest ei ole sanud ei olla temma 100 R. rahha mette ennam laenanud ja sellepärrast peab siis Jaan Hindrikson tedda sealt majast wälja aeama.
Jaan Hindrikson sai küstud mikspärrast temma nüid süggise ärra aeab kui suwe temma teenistusses olnud, Jaan Hindrikson wastas Jaan Paju olla lubbanud temmale kohha osta rahha anda ja nüid ei pea andma, sellepärrast peab temma Jaan Paju ärra aema.
Eesnimmetud wilja ütles ommal kül Jaan Pajule maksa ollewad kui ka 62 R rahha.
Peale sedda kaebas Jaan Paju, et temma omma suwe teenistusse eest middagist ei olle sanud., mis ka Jaan Hindrikson mette ei salganud.
Mõistetud
Et kegi innimenne sunnitud ei olle teisele rahha laenama, siis ei olle Jaan Pajul mette süidi, et rahha mette ei olle laenanud siis ei olle ka Jaan Hindriksonil middagist õigust tedda Jaan Paju süggise walja aeada Jaan Paju jäeb siis Jaan Hindriksoni jurde, kunni kewadini 1874.
Peale sedda maksab Jaan Hindrikson J. Pajule keik sisse tootud willa silgud soola ja 62 R. rahha ja töö palkaks 3 wakka rukkid 1½ wakka odre kunni 1 Dbr. 1873 ärra.
/peakohtumehe allkiri/