Hindrik Soowa kaibas et Jaan Assi sedda rehnungi ärrä ei massa, mes Jaan Assi temma rehnungi päle Walka liina kaupmehhe Lamberti käest om wõtnu sel 8. Septembril 1870 -- 51 Rbl. 95 Kop. eest mitme suggust kaupa nida kui se Walka liina kaupmehhe Lamberti rehnung sest 23. März 1872 tunnistab, nink ka ne 4 tühja õlle waati mes Jaan Assi om ärrä häwitanu, neide eest nõuwab kaupmees Lambert H. Soowa käest 40 Rubla, se teeb üttekokko 91 Rbl. 95 Kop.
Jaan Assi astus kohto ette nink temmale om se Hindrik Soowa kaibus ette loetu. Selle päle kostis Jaan Assi: "Se om kül õige et Hindrik Soowa minnole käemees olli, nink kaubmees Lambert Hindrik Soowa wastutamisse päle minnole selle kauba lainas, mes minna sel 8. Septbr. 1870 rehnungi päle olle wõtnu. Minna olle sedda 51 Rbl. 95 Kop. Hindrik Soowa kätte ärrä masnu, ja Hindrik Soowa lubbas sedda rahha kaupmees Lamberti kätte ärrä massa.
4 tühja õlle waati, mes Hindrik Soowa tunnistab et minna neid olle ärrä häwitanu -- se ei olle mitte õige, nida paljo kui minna Walka kaubmehhe Lamberti käest õllut olle Waltina kõrtsi toonu, nink ni pea kui õllu waditest olli ärrä müüdu, saatse minna tühja õllewaadi kaupmees Lamberti kätte Walka liina taggasi.
Minnol ei olle Hindrik Soowale ennamb üttegi wõlga massa, sedda saab minno Waltina kõrtsi wõlla ramat selgest tunnistama, et minna Hindrik Soowale kik olle ärrä masnu."
Täämba sel 26. April c. omma ne Jaan Assi Waltina kõrtsi wõlla-ramatu siin koggokonna kohto een läbbi kaetu, nink neide ramatude sissest ei olle üttegi selget tunnistust sanu kumma läbbi se neide wastastiku mitme suggune seggane wõlla-nõudminne olles selletedus wõinu sada.
Jaan Assi näitas omma kõrtsi wõlla-ramatun mitmen kottussen kon arwo om peetu ja wõlga selletedu, nink ka mitmen kottussen kon Hindrik Soowa omma käega om sisse kirjotanu.
Hindrik Soowa tunnistas neide Jaan Assi kõrtsi wõlla ramatun mitmen kottussen wõlla selletamist kül omma käega sisse kirjutanu ollewat, ent ne ei olle mitte se pää wõlla selletusse, enge neidel om üts wäikenne wõllade selletusse pää ramat, kon kik selgeste om ülles kirjotedu nink egga wõlla selletus ja ka kuu päiw om manno kirjotedu.
Jaan Assi ütleb et neidel üttegi tõist wõllaselletamisse ramatut ei olle olnu, enge se samma kõrtsi wõlla ramat om se neide wõllade selletamisse ramat.
Otsus.
Et neidel kummalgi üttegi tunnistust ei olle kelle läbbi se seggane wastastikku wõlla nõudminne olles wõinu selges sada, peawa mõllemba omma kaibust taggasi wõtma.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele L. T. S. aastast 1860 § 772 ja 773 perra ette kulutedu.
Jaan Assi ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, ent om sel 3. mail c. selle kohto een omma soowimist teeda andnu, et temma tahhab surembat kohhut pallelda omma kohton kaibusse asju selletada.
Jaan Assile om ka se sädusse perra Appellation täht wälja antu sel 3. mail c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Kae Protokoll No. 95 1872
Hindrik Soowa kaibas et Jaan Assi sedda rehnungi ärrä ei massa, mes Jaan Assi temma rehnungi päle Walka liina kaupmehhe Lamberti käest om wõtnu sel 8. Septembril 1870 -- 51 Rbl. 95 Kop. eest mitme suggust kaupa nida kui se Walka liina kaupmehhe Lamberti rehnung sest 23. März 1872 tunnistab, nink ka ne 4 tühja õlle waati mes Jaan Assi om ärrä häwitanu, neide eest nõuwab kaupmees Lambert H. Soowa käest 40 Rubla, se teeb üttekokko 91 Rbl. 95 Kop.
Jaan Assi astus kohto ette nink temmale om se Hindrik Soowa kaibus ette loetu. Selle päle kostis Jaan Assi: "Se om kül õige et Hindrik Soowa minnole käemees olli, nink kaubmees Lambert Hindrik Soowa wastutamisse päle minnole selle kauba lainas, mes minna sel 8. Septbr. 1870 rehnungi päle olle wõtnu. Minna olle sedda 51 Rbl. 95 Kop. Hindrik Soowa kätte ärrä masnu, ja Hindrik Soowa lubbas sedda rahha kaupmees Lamberti kätte ärrä massa.
4 tühja õlle waati, mes Hindrik Soowa tunnistab et minna neid olle ärrä häwitanu -- se ei olle mitte õige, nida paljo kui minna Walka kaubmehhe Lamberti käest õllut olle Waltina kõrtsi toonu, nink ni pea kui õllu waditest olli ärrä müüdu, saatse minna tühja õllewaadi kaupmees Lamberti kätte Walka liina taggasi.
Minnol ei olle Hindrik Soowale ennamb üttegi wõlga massa, sedda saab minno Waltina kõrtsi wõlla ramat selgest tunnistama, et minna Hindrik Soowale kik olle ärrä masnu."
Täämba sel 26. April c. omma ne Jaan Assi Waltina kõrtsi wõlla-ramatu siin koggokonna kohto een läbbi kaetu, nink neide ramatude sissest ei olle üttegi selget tunnistust sanu kumma läbbi se neide wastastiku mitme suggune seggane wõlla-nõudminne olles selletedus wõinu sada.
Jaan Assi näitas omma kõrtsi wõlla-ramatun mitmen kottussen kon arwo om peetu ja wõlga selletedu, nink ka mitmen kottussen kon Hindrik Soowa omma käega om sisse kirjotanu.
Hindrik Soowa tunnistas neide Jaan Assi kõrtsi wõlla ramatun mitmen kottussen wõlla selletamist kül omma käega sisse kirjutanu ollewat, ent ne ei olle mitte se pää wõlla selletusse, enge neidel om üts wäikenne wõllade selletusse pää ramat, kon kik selgeste om ülles kirjotedu nink egga wõlla selletus ja ka kuu päiw om manno kirjotedu.
Jaan Assi ütleb et neidel üttegi tõist wõllaselletamisse ramatut ei olle olnu, enge se samma kõrtsi wõlla ramat om se neide wõllade selletamisse ramat.
Otsus.
Et neidel kummalgi üttegi tunnistust ei olle kelle läbbi se seggane wastastikku wõlla nõudminne olles wõinu selges sada, peawa mõllemba omma kaibust taggasi wõtma.
Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele L. T. S. aastast 1860 § 772 ja 773 perra ette kulutedu.
Jaan Assi ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, ent om sel 3. mail c. selle kohto een omma soowimist teeda andnu, et temma tahhab surembat kohhut pallelda omma kohton kaibusse asju selletada.
Jaan Assile om ka se sädusse perra Appellation täht wälja antu sel 3. mail c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Kae Protokoll No. 95 1872
