Karl Masik ja Albrecht Lust, kaddunu Märt Lusti naise Marja ja temma poja eestkostja astsewa selle koggokonna kohto ette nink pallesiwa, et selle kaddunu Märt Lustist perra jänu warrandusse ülle nüüd tõist kõrda selletust tetta. Aastal 1869 Augusti kuul läts Marja, kaddunu Märt Lusti läsk, tõist kõrda abbiello sisse Samul Teddrele nink om 2 1/2 aastat Samul Teddrega abbiellon ellänu, neide abbiellost om neile ka üts tüttar sündinu. Nüüd, sel aastal 1872 Webruari kuul kooli Marja Tedder ärrä nink jätse (ka) eddimetse mehhega abbiellost ütte poja, ja tõise mehhega abbiellost ütte tütre perra. 

Suwwel sel 1sel Augustil 1869 om wallawallitsus se Uttra tallon ärrä koolnu perremehhe Märt Lusti warrandusse ülles wõtnu nink rahha hinna päle ärrä kaalunu, se warrandus om wäärt olnu 11 Rbl. hõb.

Se ajal, kui sedda Uttra Märt Lusti warrandust om üles wõetu, ommawa mittu asja maja kramist nink sel sammal kewwadel 1869 wälja külwetu suwwe-wilja seeme ei olle mitte selle warrandusse manno ülles wõetu, nida kui siin allan om ülles kirjotedu:

Ne eestkostja Karl Masik nink Albrecht Lust nõudwa ka selle Uttra tallo eestminnegi rahha 130 Rubla, et se ka neide perrandajade hääs peab saama manno arwatus, nink Samul Tedder sedda 130 Rubla, Uttra tallo eestminnegi rahha mes temma Johann Hammeri käest om sanu, peab ärrä andma perrandajade warrandusse manno.

Samul Tedder astus kohto ette nink temmale om se neide eestkostjade nõudminne ette loetu. Selle päle kostis Samul Tedder: "Mes perrast ne eestkostja Karl Masik nink Albrecht Lust sel kõrral kui wallawallitsus 1869 sel 1. Augustil sedda Uttra tallon Märt Lusti warrandust olliwa ülles wõtman, kike warrandust nink wõlga ärrä es selleta nink ülles es anna, nüüd 2 1/2 aastat perrast nakkawa nemma weel warrandust ülles andma, mes ehk selle ülleswõtmisse ajal paljo kergemb olles olnu selletada kui nüüd 2 1/2 aasta perrast wõimalik om. Nemma ei olle sel kõrral kewwade wälja külwetu seemne, ei ka ette mastu tallo rendist, ei ka Maggasi aidast lainatu wilja wõlga nink ülleültse üttegi selletust ei olle tennu. Aastal 1869, kui minna Augusti kuul Uttra tallo lätsi nink kik maja eest wastutaminne ja egga tallitus nink massude masminne minno kätte olli antu, piddi minna selle maja päle maggasist lainatu wilja wõlla ka kik ärrä masma; sedda wilja wõlga olle minna maggasi aita süggisel 1869 ärrä masnu: 1 Zetwert 37 Karnist Rükki, 3 Zetwerti 42 Karnist Keswi ja 2 Zetwerti 32 Karnist Kaaru.  Kui minna neide eestkostjide nõudmiste nink massute eest pea nüüd wastutama, sellega tunnistawa nemma essi omma mitme sugguste nõudmistega, et minna sel kewwadel 1869 Uttra maja perremees olle olnu; sis om ka minno arwamisse perra minnol, kui Uttra tallo perremehhel se eestminnegi rahha ülle eenõigus."

Otsus.

Samul Tedder om neide eestkostjade nõudmiste perra selle kige warrandusse eest wastutaja mes temma kätte om sanu, nink ka aastal 1869 kewwade wälja külwetu wilja seeme ja ka sel kewwadel 1869 mõisale ette ärrä massetu pole aasta renti, nida kui ka selle tallo maja päle maggasi aidast lainatu wilja wõlla om ärrä masnu, arwab se koggokonna kohhus, et Samul Tedder sel kewwadel 1869 jo täwwelik Uttra tallo perremees om olnu, nink Samul Teddrel ütsinda se Uttra tallo eestminnegi rahha õigus om sada. 

Se Uttra Märt Lusti warrandus olli aastal 1869 ülleswõtmisse ajal

Sedda üllewan nimmitedu 214 Rbl. 75 Kop. om L. T. S. § 985 ja 987 perra sel kombel ärrä jagatu:

Marja Teddre warrandus, mes temma eddimetsest mehhest om perrandanu 107 Rbl. 37 1/2 Kop., om L. T. S. § 992 perra sel kombel ärrä jaggatu:

Se kohtomõistmisse otsus om neile kohton käujatele L. T. S. aastast 1860 § 772 ja 773 perra ette kulutedu. 

Karl Masik ja Samul Tedder ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, ent omma sel 17. mail c. selle kohto een omma sowimist teeda andnu, et nemma tahhawa surembat kohhut pallelda omma kohton kaibusse asju selletada. Karl Masikule ja Samul Teddrele omma ka ne sädusse perra Appellation tähhe wälja antu sel 17. mail 1872.

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Jaan Reiljan XXX

  "  Sahkri Pik XXX

  "  Ado Puusep XXX

  "  Karl Wallner XXX

d. 31. mai c. Copie Einem Kaisrl. VII Dörtptschen Kirchspielsgerichte übersandt.