Juhan Sõber kaebas: Tal surnud rikas sugulane wana tädi ära ja jätnud hulga raha järele. Selle raha wõtnud Tõnis Mullikas ja ta naene Lena kõik warguse kombel salaja omale ning ei andwad ja ei andwad teistele sealt enam midagi wälja. Ta  nõudis, et selle päranduse Mullikate käest oma onu Hansu jauks kätte saaks, sest seda juhatada üks kirjutatud Testament. - Mullikad wastasiwad: 18 rubla olnud küll seda raha, aga olewat matuseks ka kõik ära kulunud, nende kätte nüüd enam mingisugust raha enam ei jääwad. - Tõnis Markus tunnistas: Lena Mullikas awaldanud, sest on hea, et meie ta raha Katuse seest kätte leidsime. - Hans Wink tunnistas: Lena Mullikas ütelnud: Jumal olgu tänatud raha saime meie kätte. - Tiu Käggu tunnistas: Rõõt Mullikas ütelnud 18 rbl. seda raha oma hoidmise all olewat. - See olnud Türgimaale ära surnud soldati Sõbra raha.

Mõisteti: Juhan Sõbra nõudmist tühja. Otsus sai kohtukäijatele kuulutud, edasi kaebamise õpetus neile antud, ning kui Sõber sellega mitte rahul ei olnud, siis anti tale edasikaebamiseks Appelatsioni täht.