Kabala: Protokolliraamat (18.04.1886-18.03.1888)
| Leidandmed | EAA.3443.1.11 |
|---|---|
| Kaader | 138 139 |
| Daatum | 01.05.1887 |
| Protokolli number | 196 |
| Protokolli teema | 1. Riiklikud, kiriklikud ja kogukondlikud koormised; 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud ; 17. Määratlemata |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Hans | Kasch | Peakohtumees | |
| Tõnis | Mikk | Kohtumees | |
| Hans | Paju | Kohtumees | |
| Jüri | Tabur | Kohtumees | |
| Andres | Pent | Kohtumees | |
| Hans | Mullikas | Kohtumees | |
Kurla wastastiku awitamise selts tulekahju õnnetustele.
I. Seltsi eesmärk.
1.
Tähendus. Selts annab aga üksnes nende majade eest abi, mis ühenduse sekka on üles wõetud.
II. Seltsi liikmete seadused ja kohused.
2. Seltsi liikmeteks wõiwad üksnes
3. Ehituse materiali ärapõlenud majade ülesehitamiseks annab ja weab Selts järgmises summas: 200 (kaks sada rubla raha, materiali muretsemiseks weab 200 palki ja 600 latti, annab 1000 leisikat õlgi ja teeb 200 päewa maja ehitamiseks.
Tähendus: Selts weab palgid kuni 40. wersta kauguselt, mitte enam aga kaugemalt. Palgid peawad 5 sld. pikad ja 7 tolli ladwast jämedad olema: nende seas on igal liikmel 1 palk wedada, mis 6 sld. peab pikk olema; latid peawad 3½ sld. pikad olema.
4. Seltsi liikmetel peawad pooshaagid, panged ja muud kustutamise riistad kodus walmis seisma, ja peawad wiibimata kustutamise juures ise abiks olema.
5. Kui tulekahjust juhtub, kas kustutamise läbi ehk muul wiisil muist maja põlemata jääma, siis saab takseerimise läbi selle järele jäädawa maja osa wäärtuse järele, muist maksu maha arwatud.
6. Kui arusaadaw on, ehk kaewatakse, et tulekahju peremehe enese ettewalmistuse ehk süütamise läbi sündis siis ei anna selts mitte enne abi, kui asi kohtulikult seletud ja õientud on.
7. Selts ei wõta mitte neid majasid oma ühenduse sekka, mis priiwaat kassades kinnitud on.
8. Selts ei wõta ka mitte neid wana tühjasi rehe tubasi, kelle sees ei elata, oma ühenduse sekka, üksnes elumajad oma wäärtuse järele saawad sekka wõetud.
9. Kui keegi on oma maja salaja priwaat kassas kinnitanud, see pärast aga awalikuks tuleb, siis saab see liige kohe seltsist wälja heidetud, jääb ka põlemise korral ilma abi saamata, kui see küll ennemalt awalikuks ei tule, kui alles põlemise korral.
III. Seltsi asja toimetus.
10. Selts walitseb oma liikmete seast ühe kolme liikmelise komisjooni, kes seltsi asju toimetab ja liikmete korstnaid, ahjusid ja üleüldist tulega ümber käimist tähele panewad ja selle üle kaebdusi järele kuulawad, ehituse materjali ja raha abi ühe tasa liikmete peale ära jagawad, järele waatawad, et raha ja ehitusmaterial kahju saanud liikmele õigel ajal toimetatud saab ja liikmeid nõupidamiseks kokku kutsuwad.
11. Seltsi walitsuse ehk komisjooni liikmeid walitsetakse iga kolme aasta pärast uuesti.
12. Seltsi koosolek saab üksnes tarwituse järele peetud, ilma ette määratud aja nimetamata.
13. Arupidamised seltsi koosolekul (nende asjade üle, mis põhjuskirjas nimetamata on) tehakse liikmete healte enamuse läbi.
14. Koosoleku aeg, koht ja läbirääkimise alla tulewad asjad, niisama ka põhjuskirja muutmine saawad kokku kutsutud liigetele teada antud.
15. Seltsi kautamiseks ja põhjuskirja muutmiseks peawad ⅔ jagu liikmed omad healed ara andma.
Järgmised liikmed on endid
|
|
|
|
|
|
|
|
Kurla wastastiku awitamise selts tulekahju õnnetustele.
I. Seltsi eesmärk.
1.
Tähendus. Selts annab aga üksnes nende majade eest abi, mis ühenduse sekka on üles wõetud.
II. Seltsi liikmete seadused ja kohused.
2. Seltsi liikmeteks wõiwad üksnes
3. Ehituse materiali ärapõlenud majade ülesehitamiseks annab ja weab Selts järgmises summas: 200 (kaks sada rubla raha, materiali muretsemiseks weab 200 palki ja 600 latti, annab 1000 leisikat õlgi ja teeb 200 päewa maja ehitamiseks.
Tähendus: Selts weab palgid kuni 40. wersta kauguselt, mitte enam aga kaugemalt. Palgid peawad 5 sld. pikad ja 7 tolli ladwast jämedad olema: nende seas on igal liikmel 1 palk wedada, mis 6 sld. peab pikk olema; latid peawad 3½ sld. pikad olema.
4. Seltsi liikmetel peawad pooshaagid, panged ja muud kustutamise riistad kodus walmis seisma, ja peawad wiibimata kustutamise juures ise abiks olema.
5. Kui tulekahjust juhtub, kas kustutamise läbi ehk muul wiisil muist maja põlemata jääma, siis saab takseerimise läbi selle järele jäädawa maja osa wäärtuse järele, muist maksu maha arwatud.
6. Kui arusaadaw on, ehk kaewatakse, et tulekahju peremehe enese ettewalmistuse ehk süütamise läbi sündis siis ei anna selts mitte enne abi, kui asi kohtulikult seletud ja õientud on.
7. Selts ei wõta mitte neid majasid oma ühenduse sekka, mis priiwaat kassades kinnitud on.
8. Selts ei wõta ka mitte neid wana tühjasi rehe tubasi, kelle sees ei elata, oma ühenduse sekka, üksnes elumajad oma wäärtuse järele saawad sekka wõetud.
9. Kui keegi on oma maja salaja priwaat kassas kinnitanud, see pärast aga awalikuks tuleb, siis saab see liige kohe seltsist wälja heidetud, jääb ka põlemise korral ilma abi saamata, kui see küll ennemalt awalikuks ei tule, kui alles põlemise korral.
III. Seltsi asja toimetus.
10. Selts walitseb oma liikmete seast ühe kolme liikmelise komisjooni, kes seltsi asju toimetab ja liikmete korstnaid, ahjusid ja üleüldist tulega ümber käimist tähele panewad ja selle üle kaebdusi järele kuulawad, ehituse materjali ja raha abi ühe tasa liikmete peale ära jagawad, järele waatawad, et raha ja ehitusmaterial kahju saanud liikmele õigel ajal toimetatud saab ja liikmeid nõupidamiseks kokku kutsuwad.
11. Seltsi walitsuse ehk komisjooni liikmeid walitsetakse iga kolme aasta pärast uuesti.
12. Seltsi koosolek saab üksnes tarwituse järele peetud, ilma ette määratud aja nimetamata.
13. Arupidamised seltsi koosolekul (nende asjade üle, mis põhjuskirjas nimetamata on) tehakse liikmete healte enamuse läbi.
14. Koosoleku aeg, koht ja läbirääkimise alla tulewad asjad, niisama ka põhjuskirja muutmine saawad kokku kutsutud liigetele teada antud.
15. Seltsi kautamiseks ja põhjuskirja muutmiseks peawad ⅔ jagu liikmed omad healed ara andma.
Järgmised liikmed on endid
|
|
|
|
|
|
|
|