Soldat Karl Kallion kaibas et Isak Tamm temmale raud sittawiglaga om käe päle lönu nida et temma käeluu katski om, kumba Wanna Anzmõisa Tohtri herra Schwartz om latti pandnu.
Karl Kallion selletas siin kohto ees essi ärrä, kui wisil se tülli Isak Tammiga om tulnu: "Mõisa wallitsussest koolmeister Johann Lustile antu maatüki andse Johann Lust minnole koddapolitse palkas selle walla pruki perra, nink minna weddasi ka omma koddapolitse sitta selle Johann Lustist minnole antu maatükki päle wälja. Wimate näggi minna, et üts tõine innimenne ka selle samma maatükki päle, kohhes minna jo omma sitta olli wälja weddanu, ka sitta weddas; sis lätsi minna se maatükki päle nink näggi et Karl Talk jo mittu koormat sitta minno maa tükki nink sitta päle olli mahha lasknu, sis wõtse minna Karl Talku hobbese suu eest kinni nink tahtse selle maatükki päält ärrä weddada, sis tulli Isak Tamm ka selle maatükki päle nink ütles: " Mes sinnol minno hobbesega asja om!" minna lei Isak Tammi hobbesele ütte leppa puust keppika, mes päle Isak Tamm minno käeluu sittawiglaga katski lei."
Isak Tamm astus kohto ette nink temmale om se Karl Kallioni kaibus ette loetu, selle päle kostis Isak Tamm: "Minna lassi ommal koddapolitsel Karl Talk selle maatükki päle sitta weddada, mes mõisa kubjas Moritz Rothberg minnole olli lubbanu, nink kui Karl Talk tõise ehk kolmandama sitta koormaga selle mõisa kubjast minnole lubbatu maatükki päle läts, tulli Karl Kallion, üts leppa puust malk käen, nink nakkas minno hobbest selle malkaga pesma; minna lätsi ka sinna maatükki päle nink keeldse Karl Kallioni et temma minno hobbest ilm süda ei pessas; selle päle leije Karl Kallion minnole selle samma leppa malgaka üts kõrd, minna wõtse Karl Kallioni käest selle leppa malga ärrä nink leije sellega Karl Kallionile."
Otsus.
Wanna Anzmõisa tohtri herra Schwartzi tunnistus kirja perra sest 15. Junist 1872 om soldat Karl Kallioni käeluu katski, nink om nimmitedu Tohtri herrast ka latti pantu; nink Isak Tamm essi ka ei salga enge tunnistab, et temma Karl Kallioni käe päle üts kõrd om lönu, om se koggokonna kohhus ütte wahhe otsust andnu, et nüüd hainatöö nink ka muido maa-töö aig om, peab Isak Tamm Karl Kallioni assemele ütte täwwelikku töömeest palkama 6 näddale töö päiwade eest, se om 36 päiwa, ehk egga ütte tööpäiwa eest 40 Kopkat, teeb üttekokko 14 Rbl. 40 Kop. Karl Kallioni perremehhele masma.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L. T. S. aastast 1860 §§ 772.773 ette kulutedu.
Karl Kallion ei olle selle kohto mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut pallelda omma kohton kaibusse asju selletada. Karl Kallionile om ka sel 27. Junil se sädusse perra Appellation täht antu, kumba temma wasta es wõtta enge täwwelikku Protokolli nõudse.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
Copia d. 12. Juli c. Einem Kaisrl. VII Kirchspielsgerichte übersandt.
Soldat Karl Kallion kaibas et Isak Tamm temmale raud sittawiglaga om käe päle lönu nida et temma käeluu katski om, kumba Wanna Anzmõisa Tohtri herra Schwartz om latti pandnu.
Karl Kallion selletas siin kohto ees essi ärrä, kui wisil se tülli Isak Tammiga om tulnu: "Mõisa wallitsussest koolmeister Johann Lustile antu maatüki andse Johann Lust minnole koddapolitse palkas selle walla pruki perra, nink minna weddasi ka omma koddapolitse sitta selle Johann Lustist minnole antu maatükki päle wälja. Wimate näggi minna, et üts tõine innimenne ka selle samma maatükki päle, kohhes minna jo omma sitta olli wälja weddanu, ka sitta weddas; sis lätsi minna se maatükki päle nink näggi et Karl Talk jo mittu koormat sitta minno maa tükki nink sitta päle olli mahha lasknu, sis wõtse minna Karl Talku hobbese suu eest kinni nink tahtse selle maatükki päält ärrä weddada, sis tulli Isak Tamm ka selle maatükki päle nink ütles: " Mes sinnol minno hobbesega asja om!" minna lei Isak Tammi hobbesele ütte leppa puust keppika, mes päle Isak Tamm minno käeluu sittawiglaga katski lei."
Isak Tamm astus kohto ette nink temmale om se Karl Kallioni kaibus ette loetu, selle päle kostis Isak Tamm: "Minna lassi ommal koddapolitsel Karl Talk selle maatükki päle sitta weddada, mes mõisa kubjas Moritz Rothberg minnole olli lubbanu, nink kui Karl Talk tõise ehk kolmandama sitta koormaga selle mõisa kubjast minnole lubbatu maatükki päle läts, tulli Karl Kallion, üts leppa puust malk käen, nink nakkas minno hobbest selle malkaga pesma; minna lätsi ka sinna maatükki päle nink keeldse Karl Kallioni et temma minno hobbest ilm süda ei pessas; selle päle leije Karl Kallion minnole selle samma leppa malgaka üts kõrd, minna wõtse Karl Kallioni käest selle leppa malga ärrä nink leije sellega Karl Kallionile."
Otsus.
Wanna Anzmõisa tohtri herra Schwartzi tunnistus kirja perra sest 15. Junist 1872 om soldat Karl Kallioni käeluu katski, nink om nimmitedu Tohtri herrast ka latti pantu; nink Isak Tamm essi ka ei salga enge tunnistab, et temma Karl Kallioni käe päle üts kõrd om lönu, om se koggokonna kohhus ütte wahhe otsust andnu, et nüüd hainatöö nink ka muido maa-töö aig om, peab Isak Tamm Karl Kallioni assemele ütte täwwelikku töömeest palkama 6 näddale töö päiwade eest, se om 36 päiwa, ehk egga ütte tööpäiwa eest 40 Kopkat, teeb üttekokko 14 Rbl. 40 Kop. Karl Kallioni perremehhele masma.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L. T. S. aastast 1860 §§ 772.773 ette kulutedu.
Karl Kallion ei olle selle kohto mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut pallelda omma kohton kaibusse asju selletada. Karl Kallionile om ka sel 27. Junil se sädusse perra Appellation täht antu, kumba temma wasta es wõtta enge täwwelikku Protokolli nõudse.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
Copia d. 12. Juli c. Einem Kaisrl. VII Kirchspielsgerichte übersandt.
