Lotta Udras kaibas et Märt Raat temma lehmal ütte sarwe om mahha löönu, nink om kats näddalat perran sedda Märt Raat lehma koplist wälja ajamist lõidnu, et lehma sarw pää küllen wallale om.
Märt Raat astus kohto ette nink temmale om se Lotta Uddra kaipus ette loetu; selle päle kostis Märt Raat: "Minna näggi et lehma koplin olliwa, sis lätsi minna ja ajasi ne lehma koplist ärrä wälja. Minna es löö neid lehmi üttegi, ei kige wähhemb weel nida, et lehmal sarw pää küllest mahha olles piddanu tullema katte näddala perrast."
Tunnistaja Liso Hall andse kohto een tunnistust, et temma middaki selle Lotta Uddra lehma sarwe mahha löömist ei olle nännu, nink ei tija ka üttegi tunnistust anda.
Tunnistaja Karl Jauk ütles siin kohto een, et temma middaki ei olle nännu nink ei tija ka üttegi tunnistust anda.
Tunnistaja Marri Jauk, Lotta Uddra emma, andse kohto een nidate tunnistust: "Minna näggi kui Märt Raat läts lehmi koplist ärrä ajama, sis leije Märt Raat kolm kõrd Lotta Uddra lehmale pää päle.
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistust anda."
Otsus.
Et üttegi tunnistust ei olle kelle läbbi olles selges sanu, et Märt Raat Lotta Uddra lehma om lönu, enge et ütsinda Marri Jauk, Lotta Uddra lihhalik emma, kes tunnist nännu ollewat, et Märt Raat sedda lehma om lönu, ei kõlba sädusse perra tunnistajas, om se Lotta Uddra kaibus Märt Raati ülle tühjas arwatu.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L: T. S. aastast 1860 § 772 ja 773 ette kuulutedu. Lotta Udras ei olle se kohto mõistmisseka rahhule, enge tahhap surempat kohhut pallelda sedda asja selleteda wõtta, temmale on ka se sädusse perra Appellation täht sel 27. Junil wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Lotta Udras kaibas et Märt Raat temma lehmal ütte sarwe om mahha löönu, nink om kats näddalat perran sedda Märt Raat lehma koplist wälja ajamist lõidnu, et lehma sarw pää küllen wallale om.
Märt Raat astus kohto ette nink temmale om se Lotta Uddra kaipus ette loetu; selle päle kostis Märt Raat: "Minna näggi et lehma koplin olliwa, sis lätsi minna ja ajasi ne lehma koplist ärrä wälja. Minna es löö neid lehmi üttegi, ei kige wähhemb weel nida, et lehmal sarw pää küllest mahha olles piddanu tullema katte näddala perrast."
Tunnistaja Liso Hall andse kohto een tunnistust, et temma middaki selle Lotta Uddra lehma sarwe mahha löömist ei olle nännu, nink ei tija ka üttegi tunnistust anda.
Tunnistaja Karl Jauk ütles siin kohto een, et temma middaki ei olle nännu nink ei tija ka üttegi tunnistust anda.
Tunnistaja Marri Jauk, Lotta Uddra emma, andse kohto een nidate tunnistust: "Minna näggi kui Märt Raat läts lehmi koplist ärrä ajama, sis leije Märt Raat kolm kõrd Lotta Uddra lehmale pää päle.
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistust anda."
Otsus.
Et üttegi tunnistust ei olle kelle läbbi olles selges sanu, et Märt Raat Lotta Uddra lehma om lönu, enge et ütsinda Marri Jauk, Lotta Uddra lihhalik emma, kes tunnist nännu ollewat, et Märt Raat sedda lehma om lönu, ei kõlba sädusse perra tunnistajas, om se Lotta Uddra kaibus Märt Raati ülle tühjas arwatu.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L: T. S. aastast 1860 § 772 ja 773 ette kuulutedu. Lotta Udras ei olle se kohto mõistmisseka rahhule, enge tahhap surempat kohhut pallelda sedda asja selleteda wõtta, temmale on ka se sädusse perra Appellation täht sel 27. Junil wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
