Sel 23. Nowembril 1871 sisse kaiwatu.
Karl Rautsep kaibas, et Anz Tootsen ja Karl Zaggaja temmal 105 nakla linnu Litzmõtza kõrtsi man wankrist omma ärrä warrastanu sel 21. Septembril 1871.
Tunnistaja ommawa: Rein Libba, Märt Joakit, Jaan Joakit, Samul Joakit ja Samul Libba.
Anz Tootsen astus kohto ette nink temmale om se Karl Rautsepa kaibus ette loetu. Selle päle kostis Anz Tootsen: "Minna ei olle neid Karl Rautsepa linnu warrastanu, nink ei olle ka sellest wargussest middaki nännu ei ka kuuldnu."
Karl Zaggaja salgas kangeste, et temma selle Karl Rautsepa linna wargussest middaki ei tija.
Tunnistaja Rein Libba andse tunnistust: "Minna kuuldse kui Litzmõtza kõrtsin konneldi, et Anz Tootsen ja Karl Zaggaja omma tõine tõisega tüllitsenu, nink Karl Zaggaja omma Anz Tootsenile üttelnu: "Kui sinna minnole pool nendest Karl Rautsepa linnadest ei anna, sis anna minna se linnawargusse ülles." Muud ei tija minna middaki ennamb tunnistada."
Tunnistaja Samul Libba andse tunnistust: "Rein Libba kõnneles minnole, et Karl Zaggaja om Anz Tootsenile üttelnu: "Kui sinna minnole neidest linnadest jaggo ei anna, sis anna minna selle Karl Rautsepa linnawargusse ülles."
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Sel 30. Nowembril 1871.
Tunnistaja Märt Joakit andse tunnistust: "Kui minna Libbaantsu tallon omma perrega olli linnu massinaga kolkiman, sis kõnneli Rein Libba: "Kui minna selle Karl Rautsepaka kokko saan, sis annas minna temma ärrä warrastedu linna ja ka warga ülles."
Minna ütlesi Reinole: "Minna sa hommen sell Karl Rautsepaka kokko, kül minna temmale selle linnawargusse ärrä selleta;" sedda kuuldsewa kik minno ja ka Libbaantsu tallo rahwas.
Muud ei tija minna middaki ennamb tunnistada."
Tunnistaja Samul Joakit andse nida sammute tunnistust kui Märt Joakit om andnu.
Tunnistaja Jaan Joakit andse nida sammute tunnistust kui Märt Joakit om andnu.
Sel 27. Junil 1872.
Karl Zaggaja astus kohto ette nink andse selget tunnistust Karl Rautsepa linna wargusse ülle: "Kui minna ja Anz Tootsen nink Mango Iwask Särmä ladelt tullime nink Litzmõtza kõrtsi sisse lätsime, ostseme wõidu ja mett kõrtsimehhe käest, nink kui meije selle ollime ärrä söönu, sis läts Anz Tootsen kõrtsist wälja nink wõtse Karl Rautsepa linna wankrist ärrä ja läts ärrä koddo minnema."
Kohhus küssis Karl Zaggaja käest: "Mes perrast sinna minnewal süggisel siin kohto een ärrä es selleta, nida kui sinna nüüd täämba selle Karl Rautsepa linna warga ollete ülles andnu?" Selle päle kostis Karl Zaggaja: "Anz Tootsen käskse minnol ärrä sallata nink mitte ülles anda, ja lubbas minnole massa."
Karl Rautsep nõuwab omma 105 nakla linnu eest 15 Rubla.
Otsus.
Kiki tunnistuste perra, mes jo enne minnewal süggisel om tunnistedu, nink nüüd Karl Zaggaja, kes kui warga seltsimees eesmalt ärrä salgas, ja nüüd selgeste linnawargusse ülles tunnistas, om Anz Tootsen neid Karl Rautsepa linnu warrastanu, nink Anz Tootsen peab 15 Rubla Karl Rautsepale neide linnade eest masma, ja 3 Rubla trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohton käujatele omma ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette kulutedu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Sel 23. Nowembril 1871 sisse kaiwatu.
Karl Rautsep kaibas, et Anz Tootsen ja Karl Zaggaja temmal 105 nakla linnu Litzmõtza kõrtsi man wankrist omma ärrä warrastanu sel 21. Septembril 1871.
Tunnistaja ommawa: Rein Libba, Märt Joakit, Jaan Joakit, Samul Joakit ja Samul Libba.
Anz Tootsen astus kohto ette nink temmale om se Karl Rautsepa kaibus ette loetu. Selle päle kostis Anz Tootsen: "Minna ei olle neid Karl Rautsepa linnu warrastanu, nink ei olle ka sellest wargussest middaki nännu ei ka kuuldnu."
Karl Zaggaja salgas kangeste, et temma selle Karl Rautsepa linna wargussest middaki ei tija.
Tunnistaja Rein Libba andse tunnistust: "Minna kuuldse kui Litzmõtza kõrtsin konneldi, et Anz Tootsen ja Karl Zaggaja omma tõine tõisega tüllitsenu, nink Karl Zaggaja omma Anz Tootsenile üttelnu: "Kui sinna minnole pool nendest Karl Rautsepa linnadest ei anna, sis anna minna se linnawargusse ülles." Muud ei tija minna middaki ennamb tunnistada."
Tunnistaja Samul Libba andse tunnistust: "Rein Libba kõnneles minnole, et Karl Zaggaja om Anz Tootsenile üttelnu: "Kui sinna minnole neidest linnadest jaggo ei anna, sis anna minna selle Karl Rautsepa linnawargusse ülles."
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Sel 30. Nowembril 1871.
Tunnistaja Märt Joakit andse tunnistust: "Kui minna Libbaantsu tallon omma perrega olli linnu massinaga kolkiman, sis kõnneli Rein Libba: "Kui minna selle Karl Rautsepaka kokko saan, sis annas minna temma ärrä warrastedu linna ja ka warga ülles."
Minna ütlesi Reinole: "Minna sa hommen sell Karl Rautsepaka kokko, kül minna temmale selle linnawargusse ärrä selleta;" sedda kuuldsewa kik minno ja ka Libbaantsu tallo rahwas.
Muud ei tija minna middaki ennamb tunnistada."
Tunnistaja Samul Joakit andse nida sammute tunnistust kui Märt Joakit om andnu.
Tunnistaja Jaan Joakit andse nida sammute tunnistust kui Märt Joakit om andnu.
Sel 27. Junil 1872.
Karl Zaggaja astus kohto ette nink andse selget tunnistust Karl Rautsepa linna wargusse ülle: "Kui minna ja Anz Tootsen nink Mango Iwask Särmä ladelt tullime nink Litzmõtza kõrtsi sisse lätsime, ostseme wõidu ja mett kõrtsimehhe käest, nink kui meije selle ollime ärrä söönu, sis läts Anz Tootsen kõrtsist wälja nink wõtse Karl Rautsepa linna wankrist ärrä ja läts ärrä koddo minnema."
Kohhus küssis Karl Zaggaja käest: "Mes perrast sinna minnewal süggisel siin kohto een ärrä es selleta, nida kui sinna nüüd täämba selle Karl Rautsepa linna warga ollete ülles andnu?" Selle päle kostis Karl Zaggaja: "Anz Tootsen käskse minnol ärrä sallata nink mitte ülles anda, ja lubbas minnole massa."
Karl Rautsep nõuwab omma 105 nakla linnu eest 15 Rubla.
Otsus.
Kiki tunnistuste perra, mes jo enne minnewal süggisel om tunnistedu, nink nüüd Karl Zaggaja, kes kui warga seltsimees eesmalt ärrä salgas, ja nüüd selgeste linnawargusse ülles tunnistas, om Anz Tootsen neid Karl Rautsepa linnu warrastanu, nink Anz Tootsen peab 15 Rubla Karl Rautsepale neide linnade eest masma, ja 3 Rubla trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohton käujatele omma ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette kulutedu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
