Kõrtsimees Jaan Assi kaibas siin kohto een, et Waltina Soowa teda jo kaits aastat taggasi omma haina teggijide manno saatnu, ent essi koddo jänu, läbbi akna temma, Jaan Asja, kõrtsi kauba mümisse kambrede lännu, sääl 24 Kopika eest napsi jonu, sedda kauba kambre usse päle ülleskirjotanu, perrast H. Soowa Johann Zimmeriga ka haina teggijide manno tulnu nink sääl sullaste Jakob Waltini ja Jaan Treijali kuulden selletanu temmale, Jaan Asjale, et temma, Soowa, kõrtsikambren käinu nink 24 kop. eest napsi joonu olles. Koddu tullen olles temma ne 24 kop. ka usse päle ülleskirjotedu nink ka selsammal kõrral 50 Rbl. kauba lawwa Schiebladin pudus lõidnu nink arwab sedda kurjatekku Soowa päle toperrast, et temma läbbi akne sissen käinu olles. Kah olles Jaan Hawist omma naisega sedda Sowa läbi akne käimist selgest nännu. Temma olles sedda asja kül kotsilt jo to kõrd kohto kätte andnu, ent Isak Hawist olles tedda ärrä keeldnu.
Sowa, kes praegu Tartun türmin istwat, es wõi selle kohto (ette) manno tallitedus saija nink om küssimata.
Johann Zimmer tunnistas, et temma ei olle nännu Sowa läbbi akna sisseminnekit ei ka kuuldnu, kui Soowa sedda Jaan Asjale haina teggijide man selletanu olles, selle et temma ei olle jo sääl manki olnu nink esi mälletas temma toodki, kas temma tol kõrral Waltinan ki olli ehk ei.
Jakob Waltin nink Jaan Treijal, kumma mõllemba praegu Walka linan ellawa, tunnistiwa üttewisi, et nemma sest asjast middagi ei tija nink ei olle ka haina teggemisse man keddagi nännu, tulnu selle kohto ette ennegi Jaan Asja kutsmisse päle, kes neile lubbanu neide teekullu massa.
Isak Hawist tunnistas, et temma olles sedda juttu, ni kui eddeotsan siin ülles pantu, eddimelt Sangaste Wallawannemba Endrik Obersti käest kuuldnu nink küssinu perrast Jaan Asja käest pera, sis üttelnu Jaan Assi, et se jut om ni tõtte, et minna anna sedda asja kohtule ülles; sellepäle üttelnu Isak Hawist Jaan Asjale: "mes sinna nüüd tühja lorri auside innimiste ülle ajat, jätta nisammoti."
Jaan Hawist, kes tõise kohto kässo päle weel tulli, tunnist henda nink omma naise eest, et nemma mõllemba selgest nännu, kui Soowa läbbi akna kõrtsi kauba kambren käinu nink puddeli napsi käen olnu nink neid Johann Zimmerile, kumb wälja pool aknat saisnu, näidanu. Eddimatse kohtu kässu päle ei tulnu temma to perrast, et temma Johann Zimmeriga kohhut käunu nink seperrast temma wastulinne ehk waenlane om, mesperrast temma kohtomehhele Ado Puusep ka eddimalt üttelnu: "minna ei tija tost asjast middagi, kui minna ka tijasse, minna ei tahha tost asjast middagiteeda.
Sedda jutto kõnnelno temma ka Johann Polale nink Friedrich Adamsonile, kumma ka tunnistawa, et Jaan Hawist sedda jutto neile kõnnelnu om.
Kui nüüd,
1., Jaan Asja eddimetse tunnistaja Jakob Waltin nink Jaan Treijal tunnistawa, et nemma haina teggemisse man keddaki nännu ja ka kunnagi kuuldnu, kui Sowa omma läbbi akna sisse käimist kauba kambrede Jaan Asjale selletama nink Jaan Assi neile lubbanu neide teekullu massa;
2., Isak Hawisto tunnistusse perra: mes sinna tühja juttu auside innimeste ülle ajat, jätta ni sammoti, Jaan Assi sedda juttu sis ka tühjas lorris arwas nink kohtule ülles es anna enne, kui nüüd katte aasta perrast, kos temma wõlla tassumisse perrast risutus sai nink seperrast Johann Zimmerit kui Wallawannembat wasta wihhamees om.
Kui nüüd too assi tõtte olles olnu, et Sowa temmale essi selletanu Johann Zimmeri man ollen, sis ta es pruuknu jo Isak Hawistut mitte usko nink sedda asja saisma jätte;
3., Jaan Hawisto tunnistust, et Soowa läbbi akne sissen käinu nink Johann Zimmer wälja pool aknat saisnu om, arwata tolle perrast tühjas, et Jaan Hawist kui eddimane selle jutto selletaja Johann Polale nink Friedrich Adamsonile, kumma sedda mitte ei salga, pelja wahhest essi katte tunnistajat wasta lõksu saddawat nink arwas wahhest parrembas, henda eddimatse juttu manno jäija, seperrast wistist ka edimatse kohto kässu päle es tulle, mes läbbi temmale ennamb perramõtlemisse aiga sai; päle selle Jaan Hawist ka Johann Zimmerit wasta, mes kigile tutwa, wainomeleline om.
Selle päle sai mõistetus: et Johann Zimmeri sissemähkminne selle Soowa asja man ni hästi kui Jaan Asja 50 Rubli rahha nõudminne tühhi jut om, olgu sis et Soowa essi, kes mitte weel kuultu ei olle, sedda tunnistab, ehk murretsegu selgembat tunnistust, kui mitte, sis peawa mõllemba henda rahhule andma.
Suremban kohton käimisse sädus sai neile kulutedus.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Kõrtsimees Jaan Assi kaibas siin kohto een, et Waltina Soowa teda jo kaits aastat taggasi omma haina teggijide manno saatnu, ent essi koddo jänu, läbbi akna temma, Jaan Asja, kõrtsi kauba mümisse kambrede lännu, sääl 24 Kopika eest napsi jonu, sedda kauba kambre usse päle ülleskirjotanu, perrast H. Soowa Johann Zimmeriga ka haina teggijide manno tulnu nink sääl sullaste Jakob Waltini ja Jaan Treijali kuulden selletanu temmale, Jaan Asjale, et temma, Soowa, kõrtsikambren käinu nink 24 kop. eest napsi joonu olles. Koddu tullen olles temma ne 24 kop. ka usse päle ülleskirjotedu nink ka selsammal kõrral 50 Rbl. kauba lawwa Schiebladin pudus lõidnu nink arwab sedda kurjatekku Soowa päle toperrast, et temma läbbi akne sissen käinu olles. Kah olles Jaan Hawist omma naisega sedda Sowa läbi akne käimist selgest nännu. Temma olles sedda asja kül kotsilt jo to kõrd kohto kätte andnu, ent Isak Hawist olles tedda ärrä keeldnu.
Sowa, kes praegu Tartun türmin istwat, es wõi selle kohto (ette) manno tallitedus saija nink om küssimata.
Johann Zimmer tunnistas, et temma ei olle nännu Sowa läbbi akna sisseminnekit ei ka kuuldnu, kui Soowa sedda Jaan Asjale haina teggijide man selletanu olles, selle et temma ei olle jo sääl manki olnu nink esi mälletas temma toodki, kas temma tol kõrral Waltinan ki olli ehk ei.
Jakob Waltin nink Jaan Treijal, kumma mõllemba praegu Walka linan ellawa, tunnistiwa üttewisi, et nemma sest asjast middagi ei tija nink ei olle ka haina teggemisse man keddagi nännu, tulnu selle kohto ette ennegi Jaan Asja kutsmisse päle, kes neile lubbanu neide teekullu massa.
Isak Hawist tunnistas, et temma olles sedda juttu, ni kui eddeotsan siin ülles pantu, eddimelt Sangaste Wallawannemba Endrik Obersti käest kuuldnu nink küssinu perrast Jaan Asja käest pera, sis üttelnu Jaan Assi, et se jut om ni tõtte, et minna anna sedda asja kohtule ülles; sellepäle üttelnu Isak Hawist Jaan Asjale: "mes sinna nüüd tühja lorri auside innimiste ülle ajat, jätta nisammoti."
Jaan Hawist, kes tõise kohto kässo päle weel tulli, tunnist henda nink omma naise eest, et nemma mõllemba selgest nännu, kui Soowa läbbi akna kõrtsi kauba kambren käinu nink puddeli napsi käen olnu nink neid Johann Zimmerile, kumb wälja pool aknat saisnu, näidanu. Eddimatse kohtu kässu päle ei tulnu temma to perrast, et temma Johann Zimmeriga kohhut käunu nink seperrast temma wastulinne ehk waenlane om, mesperrast temma kohtomehhele Ado Puusep ka eddimalt üttelnu: "minna ei tija tost asjast middagi, kui minna ka tijasse, minna ei tahha tost asjast middagiteeda.
Sedda jutto kõnnelno temma ka Johann Polale nink Friedrich Adamsonile, kumma ka tunnistawa, et Jaan Hawist sedda jutto neile kõnnelnu om.
Kui nüüd,
1., Jaan Asja eddimetse tunnistaja Jakob Waltin nink Jaan Treijal tunnistawa, et nemma haina teggemisse man keddaki nännu ja ka kunnagi kuuldnu, kui Sowa omma läbbi akna sisse käimist kauba kambrede Jaan Asjale selletama nink Jaan Assi neile lubbanu neide teekullu massa;
2., Isak Hawisto tunnistusse perra: mes sinna tühja juttu auside innimeste ülle ajat, jätta ni sammoti, Jaan Assi sedda juttu sis ka tühjas lorris arwas nink kohtule ülles es anna enne, kui nüüd katte aasta perrast, kos temma wõlla tassumisse perrast risutus sai nink seperrast Johann Zimmerit kui Wallawannembat wasta wihhamees om.
Kui nüüd too assi tõtte olles olnu, et Sowa temmale essi selletanu Johann Zimmeri man ollen, sis ta es pruuknu jo Isak Hawistut mitte usko nink sedda asja saisma jätte;
3., Jaan Hawisto tunnistust, et Soowa läbbi akne sissen käinu nink Johann Zimmer wälja pool aknat saisnu om, arwata tolle perrast tühjas, et Jaan Hawist kui eddimane selle jutto selletaja Johann Polale nink Friedrich Adamsonile, kumma sedda mitte ei salga, pelja wahhest essi katte tunnistajat wasta lõksu saddawat nink arwas wahhest parrembas, henda eddimatse juttu manno jäija, seperrast wistist ka edimatse kohto kässu päle es tulle, mes läbbi temmale ennamb perramõtlemisse aiga sai; päle selle Jaan Hawist ka Johann Zimmerit wasta, mes kigile tutwa, wainomeleline om.
Selle päle sai mõistetus: et Johann Zimmeri sissemähkminne selle Soowa asja man ni hästi kui Jaan Asja 50 Rubli rahha nõudminne tühhi jut om, olgu sis et Soowa essi, kes mitte weel kuultu ei olle, sedda tunnistab, ehk murretsegu selgembat tunnistust, kui mitte, sis peawa mõllemba henda rahhule andma.
Suremban kohton käimisse sädus sai neile kulutedus.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
