1,Essiteks sai ette kutsutud(selle Protokolli selletamesseks,mis 19mal Septembril 1867,Juhhan Laaspärgist temma wärssi peksmesse pärrast sai sisse kaebatud)need lapsed mis selle üllemal nimmetud protokollis nimmetud,need on:Ado Parbo Peter Mähans Mihkel Elson ja Siim Antam.Siis sai järgemoda need lapsed ühhest ärra lahhutattes küssitud kuida iggaüks sest piddi tunnistama.Ado Parbo tunnistas:"Minna ei tea ühtegi sest wärssi peksmessest,et ma kül ka sel päwal(mis nüüd seks arwatakse)karjas ollin,siiski polle minna egga minno seltsi poisid sedda mitte teinud,et meie sedda wärssi olleks peksnud.Agga sedda näggin minna,ja mo seltsi pois Mihkel Elson ka kui üks teine ärg sedda wärssi(et ta ni wäti olli)porri sisse mahha lükkas,kust ta jälle warsti ülles töusis".Mihkel Elson tunnistas:"Minna ei tea sest wärssist mitte muud,kui et näggin tedda kord teisest ärjast porri sisse mahha lükkatud ollewad,kas ta seält jälle ülles tousis ehk mitte,sedda minna ei tea;agga peksnud minna ei olle tedda mitte."Siim Antam tunnistas:"Minna ei olle sel päwal koggoni mitte karjas olnud kui sedda wärssi peab ollema pekstud,selle pärrast minna sest ka middagi ei tea."Üks pois Peter Mähans polle kohto ette tulnud.Siis tulli weel ette Siim Laaspärg(selle wärssi perremehhe omma poeg ja tunnistas:"Minna ollen omma silmaga näind kui need üllemal nimmetud poisid mei wärssi peksid,ja ka mind mulla tükkiga wiskasid,et ma mitte koddo omma wannemattele sedda ülles ei rägiks."Et need 3 poissi ennast keik nenda wabbandassed,agga üks neid sü alluseks tunnistas,siis arwas kohhut,et poisid sedda nenda läbbi räkinud,ja nüüd keik ennast wabbandawad,sest poisid ollid ennast kewade kui se assi sündes kohto mehhe ees sü alluseks tunnistanud,ja ka igga üks 10 hoopi witso sand,agga trahwi seadmenne wärsi perremehhe kahjo tassomesseks olli koggokonna kohto arwata jänud kes sedda agga nenda moistes,et igga lapse wannem(kelle lapsel süüd olli)peab 25(kaks kümmend wiis)kop trahwi Juhhan Laaspargile temma kahjo tassomisseks maksma,selle pärrast et nemmad mitte parrem omma laste ülle ei olle watanud.Ja ei tohhi sedda rahha mitte kauem kui 8ma Oktobri ku pawani maksmatta jätta.Keik on öigel aeal makstud.
1,Essiteks sai ette kutsutud(selle Protokolli selletamesseks,mis 19mal Septembril 1867,Juhhan Laaspärgist temma wärssi peksmesse pärrast sai sisse kaebatud)need lapsed mis selle üllemal nimmetud protokollis nimmetud,need on:Ado Parbo Peter Mähans Mihkel Elson ja Siim Antam.Siis sai järgemoda need lapsed ühhest ärra lahhutattes küssitud kuida iggaüks sest piddi tunnistama.Ado Parbo tunnistas:"Minna ei tea ühtegi sest wärssi peksmessest,et ma kül ka sel päwal(mis nüüd seks arwatakse)karjas ollin,siiski polle minna egga minno seltsi poisid sedda mitte teinud,et meie sedda wärssi olleks peksnud.Agga sedda näggin minna,ja mo seltsi pois Mihkel Elson ka kui üks teine ärg sedda wärssi(et ta ni wäti olli)porri sisse mahha lükkas,kust ta jälle warsti ülles töusis".Mihkel Elson tunnistas:"Minna ei tea sest wärssist mitte muud,kui et näggin tedda kord teisest ärjast porri sisse mahha lükkatud ollewad,kas ta seält jälle ülles tousis ehk mitte,sedda minna ei tea;agga peksnud minna ei olle tedda mitte."Siim Antam tunnistas:"Minna ei olle sel päwal koggoni mitte karjas olnud kui sedda wärssi peab ollema pekstud,selle pärrast minna sest ka middagi ei tea."Üks pois Peter Mähans polle kohto ette tulnud.Siis tulli weel ette Siim Laaspärg(selle wärssi perremehhe omma poeg ja tunnistas:"Minna ollen omma silmaga näind kui need üllemal nimmetud poisid mei wärssi peksid,ja ka mind mulla tükkiga wiskasid,et ma mitte koddo omma wannemattele sedda ülles ei rägiks."Et need 3 poissi ennast keik nenda wabbandassed,agga üks neid sü alluseks tunnistas,siis arwas kohhut,et poisid sedda nenda läbbi räkinud,ja nüüd keik ennast wabbandawad,sest poisid ollid ennast kewade kui se assi sündes kohto mehhe ees sü alluseks tunnistanud,ja ka igga üks 10 hoopi witso sand,agga trahwi seadmenne wärsi perremehhe kahjo tassomesseks olli koggokonna kohto arwata jänud kes sedda agga nenda moistes,et igga lapse wannem(kelle lapsel süüd olli)peab 25(kaks kümmend wiis)kop trahwi Juhhan Laaspargile temma kahjo tassomisseks maksma,selle pärrast et nemmad mitte parrem omma laste ülle ei olle watanud.Ja ei tohhi sedda rahha mitte kauem kui 8ma Oktobri ku pawani maksmatta jätta.Keik on öigel aeal makstud.
