Kohtomees Ado Puusep nink Wörmöndre Isak Wallner kaibasiwa se kohto een Jaan Assi päle, kes selletedu wõlga kohtust antu tähtpäiwani ei olle mitte ärrä masnu nink nemma L. T. S. § 920 põhja pääl kohtust kässo sanu, temma warrandussest ni paljo kinni panda, kui nõudmisse hind suur om. Sellepäle olles nemma kaitskõrd sääl käino, ent Jaan Assi ei olle iks kottun olnu, et kül temmäle enne tähtpäiw nimmitedu olnu.
Kolmandal tähtpäiwal olnu Jaan Assi kül kottun ent ei andnu aida wõttind neide kätte, sis tennu nemma usse wallale ilm wõtmeta nink pandnu ni paljo wiljakotte -- petsatika kinni pantu -- tõiste aita kinni, ni et temmal wõimalik olli säält aidast omma krami iks kätte sada. Selle päle kõnnelesi Jaan Assi awwalikult, et temmal se warrandusse kinni pandmisse man neide läbbi 280 Rublit mes ütte ramatu sissen, ramatuga ütte wilja kotti alla pantu olnu ärrä kaddunu.
Jaan Assi tunnist sedda ni õige ollew, et temma kottun olnu, kohtomehhile aida wõttind mitte andnu nink 280 Rbl. rahha ka kül ärrä kaddunu olles.
Kui nüüd nimmitedu kohtomehhe kaits kõrd ilmasjada Jaan Asja krami kinni pandman käunu, ent seperrast iks jätnu et tedda kottun ei olnu, nink kolmanda kõrral temma kül kottun olnu enge mitte wõttind neile andnu, nink rahha perrast, kui temmal 280 Rbl. rahha olli, piddanu temma sedda kohtomehhile ütlema, ehk henda mitte wäggisi sundusse alla heita wõllanõudmisse perrast mes ennegi liggi 100 Rbl. wälja teep; sis masnu 100 Rbl. kohto kätte nikawwa sisse, kui assi selletet olnu.
Kigest sellest om nätta, et Jaan Assi üts ommameleline nink sädusele wastapandlik innimenne om nink näüs wälja, et se 280 Rbl. rahha kaotaminne kraami kinni pandmisse man ennegi kohtomeeste trotsimisses om, selle et Jaan Assi tedda sukkugi ei nõwwa, ennegi kigile selletab.
Se päle sai mõistetus: et Jaan Assi peap sädusele wastapandmisse nink kohtomeeste trotsimisse eest, et olles temmal 280 Rublit rahha ärrä kaddunu krami kinni pandmisse man, minkast arwata, ni kui olles ne kohtomehhe warrastanu, kolm Rbl. trahwi waeste ladiko 14 päiwa sissen masma.
Suremban kohton käimisse sädus sai se man neile kulutedus L. T. S. aastast 1860 §§ 772, 773 perra. Jaan Assi ei olle se kohto mõistmissega rahhule, enge tahhap surembat kohhut pallelda, omma kohton käimisse asja selletada wõtta, temmale om ka se sädusse perra Appl. täht wälja antu sel 10. Juil c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Karl Wallner XXX
Copie am 25. Juli c. Einem Kaisrl. VII Kirchspielsgerichte übersandt.
Kohtomees Ado Puusep nink Wörmöndre Isak Wallner kaibasiwa se kohto een Jaan Assi päle, kes selletedu wõlga kohtust antu tähtpäiwani ei olle mitte ärrä masnu nink nemma L. T. S. § 920 põhja pääl kohtust kässo sanu, temma warrandussest ni paljo kinni panda, kui nõudmisse hind suur om. Sellepäle olles nemma kaitskõrd sääl käino, ent Jaan Assi ei olle iks kottun olnu, et kül temmäle enne tähtpäiw nimmitedu olnu.
Kolmandal tähtpäiwal olnu Jaan Assi kül kottun ent ei andnu aida wõttind neide kätte, sis tennu nemma usse wallale ilm wõtmeta nink pandnu ni paljo wiljakotte -- petsatika kinni pantu -- tõiste aita kinni, ni et temmal wõimalik olli säält aidast omma krami iks kätte sada. Selle päle kõnnelesi Jaan Assi awwalikult, et temmal se warrandusse kinni pandmisse man neide läbbi 280 Rublit mes ütte ramatu sissen, ramatuga ütte wilja kotti alla pantu olnu ärrä kaddunu.
Jaan Assi tunnist sedda ni õige ollew, et temma kottun olnu, kohtomehhile aida wõttind mitte andnu nink 280 Rbl. rahha ka kül ärrä kaddunu olles.
Kui nüüd nimmitedu kohtomehhe kaits kõrd ilmasjada Jaan Asja krami kinni pandman käunu, ent seperrast iks jätnu et tedda kottun ei olnu, nink kolmanda kõrral temma kül kottun olnu enge mitte wõttind neile andnu, nink rahha perrast, kui temmal 280 Rbl. rahha olli, piddanu temma sedda kohtomehhile ütlema, ehk henda mitte wäggisi sundusse alla heita wõllanõudmisse perrast mes ennegi liggi 100 Rbl. wälja teep; sis masnu 100 Rbl. kohto kätte nikawwa sisse, kui assi selletet olnu.
Kigest sellest om nätta, et Jaan Assi üts ommameleline nink sädusele wastapandlik innimenne om nink näüs wälja, et se 280 Rbl. rahha kaotaminne kraami kinni pandmisse man ennegi kohtomeeste trotsimisses om, selle et Jaan Assi tedda sukkugi ei nõwwa, ennegi kigile selletab.
Se päle sai mõistetus: et Jaan Assi peap sädusele wastapandmisse nink kohtomeeste trotsimisse eest, et olles temmal 280 Rublit rahha ärrä kaddunu krami kinni pandmisse man, minkast arwata, ni kui olles ne kohtomehhe warrastanu, kolm Rbl. trahwi waeste ladiko 14 päiwa sissen masma.
Suremban kohton käimisse sädus sai se man neile kulutedus L. T. S. aastast 1860 §§ 772, 773 perra. Jaan Assi ei olle se kohto mõistmissega rahhule, enge tahhap surembat kohhut pallelda, omma kohton käimisse asja selletada wõtta, temmale om ka se sädusse perra Appl. täht wälja antu sel 10. Juil c.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Karl Wallner XXX
Copie am 25. Juli c. Einem Kaisrl. VII Kirchspielsgerichte übersandt.
