Johanes Pikhof kaebab: Minu poeg kaubles Karel Nõme juure tööle, tema lubas 10 rub kuus, mina selle hinaga ei lasknud poega minna. Karel saatis Tõkke Karli naisega sõna: tulgu tööle mina annan 14-15 rub kuus, ja mina saatsin poja tööle. 8 pääwa oliwad tööl, siis tuliwad kõik kodu ja Karel ütles kõrtsi jures minule, ega mina rohkem ei anna kui 10 rub kuus, sellepääle ei lasknud mina poega enam minna. Karel Nõm wastab: Meie kaup oli 10 rub kuus seda mina ütlesin kõrtsi jures, et rohkem ei anna. Tema poega enam ei saatnud ja mina ei maksa miks kuu poleli jättis. Karel Assentak tunistab: Meie läksime Lohusu tööle ja tema küsis minu käest: miks Kuntori pois ei tulnud, mina ütlesin tema selle palgaga ei tule, siis tema käskis mind minu naisega sõna saata: tulgu tööle mina anan 14 rub kuus kui wiks poiss on anan tõisel kuul seda sama mis tõised saawad. Johanes Pikhof enam ei nõuagi, kui 50 kop. päewa eest. Kohus arwab: Tõkke Karli tunistuse õigeks ja Karel maksab 50 kop. päewa eest Johanesele pääle selle 50 kop trahwi walla laeka et oma asju ei õienda. Maksetud.