PROTOKOLL

Timo: Lepinguraamat (05.05.1876-15.03.1891)

LeidandmedEAA.3406.1.13
Kaader
11
12
13
Daatum30.11.1876
Protokolli number32
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaak Sareal Peakohtumees
Peter Ollesk Kohtumees
Hans Ollesk Kohtumees
J. Käis Kirjutaja

Tulliwa ette Rosma wessiweski piddaja perremehhe nimmets: Jaan Rosma, Peter Kotli, Kavel Tobre, Hindrek Kindsigo, Johann Kotli ja Jaak Sareal, nink leppisiwa omma wessiweski öigus 20 aasta päle möldre Jaan Kangro kätte, rendi päle, nid kui siin alpool nätta.

§ 1

Möldre Jaan Kangro ehhitap weski katte aasta sissen ülles ja pannep kats kiwwi kotta.

§ 2

Kiwwi kodda peap 7 1/2 sülda pik ja 4 1/2 süld lagga tettas sama /: sülli kuus jalga :/

§ 3

Kiwwe, ni paljo kui tarwis widd* perremehhe ommats poots, manno allati sis kui ehhitaminne tarwitaja nimmets (egga perremees 5 süld)

§ 4

Puu materiali ostap möldre ja massap essi rahha, nink weap manno.

§ 5

Kiwwi koale pannep möldre sindri * wadets, wai neits lastast kattaspa.

§ 6

Lubbi ostap möldre ja weap mann

§ 7

Renti massap möldre egga aasta 100 Rbl, ent katten terminin perremeeste kätte, nink eddimänne aasta lini tassen om möldre rendi massats pr

§ 8

Kui tam peas wee poots widas samma ehk mäddas minne, om perremees assi tärmime ülles ehhitad.

§ 9

Möldrel saap 23 Aprilil 1877 aastal kondrat allustama ja löppep 23 Aprilil 1897 aastal

§ 10

Kui möldre Jaan Kangro muid körwamaidsi hoonit wiljele pole weski saino manno ehhitap, jääp talle ommas kui rendi aig ümbre om

§ 11

Möldre jahwatap nimmiteda perremeeste liht jahwatus ilma mattita, mes neide omma pöllu sagets sadu, nink nisamma ka linna ajaminne ja röiwa trulminne, kui aig kand, nink kiik jahwataminne.

§ 12

Möldre alläja peaks ilma perremeeste keelota neide maa päle käüma, nida ka hobbene woip haina maa pääl enne keelmits, kui ka perrats haina teggemits olla.

§ 13

Kui rendi aig ümbre, sis om möldrel Jaan Kangrul ehk temma perran tullewal suggul een öigus wesket hendale westsets renti.

§ 14

Möldre om täämba perremehhile sadda rublat kautsjonis sisse masnu ent kui möldre katte aasta sissen weski om ülles ehhitan, sis jääp se rahha rendi ette.

§ 15

Kui möldre katte aasta sissen weski ei olle ülles ehhitanu, sis kaotap omma kautsjoon ja kondreti öigus.

§ 16

Weski peap sinna ehhitedus sama kos wanna een om söisnu, nink ütte aasta jahwataminne jääp prii rendi aigo perremeeste omma hoolde jahwatada, kos saap.

§ 17

Kui rendi aig ümbre jääp kodde külaweski riistoga perremeeste ommas.

§ 18

Weski matreliali päle pandmisses annawa perremehhe plats mahha panda, kost weskil kige lähhemb manno tarwitad om.

§ 19

Wessi peap wanna wisi saisma ja järwe pääts lüüsi ei tohhi keake millagaki täüta.

Selle leppingoga omma weski rendile andja perremehhe kui ka rendile wötja möldre Jaan Kangro möllemilt poolt rahho nink kinnitawa sedda omma käega:

Eesmäts perremees: Jaan Rosma XXX

Peter Kotli XXX

Karel Tobre

Hindrek Kindsigo XXX

Johann Kotli XXX

Jaak Sareal XXX

Töises möldre Jaan Kangro XXX

Tulliwa ette Rosma wessiweski piddaja perremehhe nimmets: Jaan Rosma, Peter Kotli, Kavel Tobre, Hindrek Kindsigo, Johann Kotli ja Jaak Sareal, nink leppisiwa omma wessiweski öigus 20 aasta päle möldre Jaan Kangro kätte, rendi päle, nid kui siin alpool nätta.

§ 1

Möldre Jaan Kangro ehhitap weski katte aasta sissen ülles ja pannep kats kiwwi kotta.

§ 2

Kiwwi kodda peap 7 1/2 sülda pik ja 4 1/2 süld lagga tettas sama /: sülli kuus jalga :/

§ 3

Kiwwe, ni paljo kui tarwis widd* perremehhe ommats poots, manno allati sis kui ehhitaminne tarwitaja nimmets (egga perremees 5 süld)

§ 4

Puu materiali ostap möldre ja massap essi rahha, nink weap manno.

§ 5

Kiwwi koale pannep möldre sindri * wadets, wai neits lastast kattaspa.

§ 6

Lubbi ostap möldre ja weap mann

§ 7

Renti massap möldre egga aasta 100 Rbl, ent katten terminin perremeeste kätte, nink eddimänne aasta lini tassen om möldre rendi massats pr

§ 8

Kui tam peas wee poots widas samma ehk mäddas minne, om perremees assi tärmime ülles ehhitad.

§ 9

Möldrel saap 23 Aprilil 1877 aastal kondrat allustama ja löppep 23 Aprilil 1897 aastal

§ 10

Kui möldre Jaan Kangro muid körwamaidsi hoonit wiljele pole weski saino manno ehhitap, jääp talle ommas kui rendi aig ümbre om

§ 11

Möldre jahwatap nimmiteda perremeeste liht jahwatus ilma mattita, mes neide omma pöllu sagets sadu, nink nisamma ka linna ajaminne ja röiwa trulminne, kui aig kand, nink kiik jahwataminne.

§ 12

Möldre alläja peaks ilma perremeeste keelota neide maa päle käüma, nida ka hobbene woip haina maa pääl enne keelmits, kui ka perrats haina teggemits olla.

§ 13

Kui rendi aig ümbre, sis om möldrel Jaan Kangrul ehk temma perran tullewal suggul een öigus wesket hendale westsets renti.

§ 14

Möldre om täämba perremehhile sadda rublat kautsjonis sisse masnu ent kui möldre katte aasta sissen weski om ülles ehhitan, sis jääp se rahha rendi ette.

§ 15

Kui möldre katte aasta sissen weski ei olle ülles ehhitanu, sis kaotap omma kautsjoon ja kondreti öigus.

§ 16

Weski peap sinna ehhitedus sama kos wanna een om söisnu, nink ütte aasta jahwataminne jääp prii rendi aigo perremeeste omma hoolde jahwatada, kos saap.

§ 17

Kui rendi aig ümbre jääp kodde külaweski riistoga perremeeste ommas.

§ 18

Weski matreliali päle pandmisses annawa perremehhe plats mahha panda, kost weskil kige lähhemb manno tarwitad om.

§ 19

Wessi peap wanna wisi saisma ja järwe pääts lüüsi ei tohhi keake millagaki täüta.

Selle leppingoga omma weski rendile andja perremehhe kui ka rendile wötja möldre Jaan Kangro möllemilt poolt rahho nink kinnitawa sedda omma käega:

Eesmäts perremees: Jaan Rosma XXX

Peter Kotli XXX

Karel Tobre

Hindrek Kindsigo XXX

Johann Kotli XXX

Jaak Sareal XXX

Töises möldre Jaan Kangro XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS