Kohtu ette tuli Rabiwere walla pois Jaan Tummeltau (praegu Rabiwere wiina wabrikus tööl) ja kaebas et minul kadus rapla laada ööse (laupäew ööse) kui mina wabrikus magasin, westi rinna taskust 36 rubla 15½ kop raha ära, ja mina arwan et see Purila pois Jaan Wailk, kes minu eel seal tööl oli, seda raha ära warastas, sest mina maksin temale laupäew hommiku raha, nende päewade eest mis tema seal wabrikus tööl oli, ja jäin siis ise tema asemele, ja tema nägi et minul raha oli, ja et ma raha koti westi tasku panin. Palun kohut seda asja kuulata. Teisel poisil kadus uus sitsi särk, ja weel kolmandamal uus raha kott, ja minul on weel kastist üks nael wõid ära wõetud.
Kohus kutsus Jaan Wailki ette; see ütles: Mina põle seda raha ega neid asju sealt wõtnud; waid tulin Laupäew hommiku kohe ära.
Kohus küsis: „Kust sina selle raha said, kellega sa neid saapad lasid teha mis praegu sinu jalgas on? Ja peale selle nii mitu nädalad kõrtsides ilma teenistuseta lakkusid.“ Jaan Wailk wastas: „Minul oli teiste käest saada ja oli omal enne kaa raha, teiste käest sain kätte, ja siis lasin saapad teha.“
Kohus aga teadis et tema wast hilja aegu Hagudi walla pahanduste pärast Hakenrichtri herra juures kinni oli, ja et temal siis raha ei olnud, weel Hagudi mehele wõlga jäi, ja peale selle oli kohtul teada, kui palju tema kõrtsides oli ära kulutanud, ja ei wõtnud kohus sellepärast seda wastust mitte wastu waid, tunistas waleks, ja päris uuesti. Mitme kordse pärimise peale tunistas Jaan Wailk: Et mina wõtsin selle raha küll ära 36 rubla 15½ kop. aga särki ega muud asju ma ei wõtnud.
Kohus aga teadis, et niisugune särk temal on selgas olnud, ja otsis tema korteli läbi ja leidis selle särgi sealt ja 6 rubla raha. Nüüd tunistas Jaan Wailk: et, mina tulin küll laupäew homiku sealt ära olin päewa Sellie Kiwi kõrtsis; ja läksin õhtu tagasi, tema magas oma asemel ja mina wõtsin siis raha tema westi taskust ära selle Sitsi särgi ja weel 1 nael wõid, aga raha kotti ma küll ei wõtnud. Siis lasin need saapad teha ja maksin peale 9 rubla. 6 Rubla 36½ kop. on sest rahast järel, aga suurem Jagu on otsas. Kui ma edespidi teenin siis maksan ära.
Kohus andis see 6 rubla 36½ kop. Jaan Tummeltaule kätte ja selle sitsi särgi kaa. Jaan Tummeltau palus neid saapaid ära wõtta, sest et need tema käest warastud rahaga on makstud, aga ei luba neid mitte enam 9 rubla eest wastu wõtta, sest et saapad enam seda wäärt ei ole.
Kohus mõistis selle asja auustatud L.H. Hakenrichtri herra hooleks, sest et see asi suurema trahwi wäärt on kui walla kohus wõib mõista, peale selle on Jaan Wailkil kolmas kord juba niisugust pahandust teha.
* protokoll sel 26mal Okt Hakenrichtri juure saadetud ühes Jaan Wailkiga
Kohtu ette tuli Rabiwere walla pois Jaan Tummeltau (praegu Rabiwere wiina wabrikus tööl) ja kaebas et minul kadus rapla laada ööse (laupäew ööse) kui mina wabrikus magasin, westi rinna taskust 36 rubla 15½ kop raha ära, ja mina arwan et see Purila pois Jaan Wailk, kes minu eel seal tööl oli, seda raha ära warastas, sest mina maksin temale laupäew hommiku raha, nende päewade eest mis tema seal wabrikus tööl oli, ja jäin siis ise tema asemele, ja tema nägi et minul raha oli, ja et ma raha koti westi tasku panin. Palun kohut seda asja kuulata. Teisel poisil kadus uus sitsi särk, ja weel kolmandamal uus raha kott, ja minul on weel kastist üks nael wõid ära wõetud.
Kohus kutsus Jaan Wailki ette; see ütles: Mina põle seda raha ega neid asju sealt wõtnud; waid tulin Laupäew hommiku kohe ära.
Kohus küsis: „Kust sina selle raha said, kellega sa neid saapad lasid teha mis praegu sinu jalgas on? Ja peale selle nii mitu nädalad kõrtsides ilma teenistuseta lakkusid.“ Jaan Wailk wastas: „Minul oli teiste käest saada ja oli omal enne kaa raha, teiste käest sain kätte, ja siis lasin saapad teha.“
Kohus aga teadis et tema wast hilja aegu Hagudi walla pahanduste pärast Hakenrichtri herra juures kinni oli, ja et temal siis raha ei olnud, weel Hagudi mehele wõlga jäi, ja peale selle oli kohtul teada, kui palju tema kõrtsides oli ära kulutanud, ja ei wõtnud kohus sellepärast seda wastust mitte wastu waid, tunistas waleks, ja päris uuesti. Mitme kordse pärimise peale tunistas Jaan Wailk: Et mina wõtsin selle raha küll ära 36 rubla 15½ kop. aga särki ega muud asju ma ei wõtnud.
Kohus aga teadis, et niisugune särk temal on selgas olnud, ja otsis tema korteli läbi ja leidis selle särgi sealt ja 6 rubla raha. Nüüd tunistas Jaan Wailk: et, mina tulin küll laupäew homiku sealt ära olin päewa Sellie Kiwi kõrtsis; ja läksin õhtu tagasi, tema magas oma asemel ja mina wõtsin siis raha tema westi taskust ära selle Sitsi särgi ja weel 1 nael wõid, aga raha kotti ma küll ei wõtnud. Siis lasin need saapad teha ja maksin peale 9 rubla. 6 Rubla 36½ kop. on sest rahast järel, aga suurem Jagu on otsas. Kui ma edespidi teenin siis maksan ära.
Kohus andis see 6 rubla 36½ kop. Jaan Tummeltaule kätte ja selle sitsi särgi kaa. Jaan Tummeltau palus neid saapaid ära wõtta, sest et need tema käest warastud rahaga on makstud, aga ei luba neid mitte enam 9 rubla eest wastu wõtta, sest et saapad enam seda wäärt ei ole.
Kohus mõistis selle asja auustatud L.H. Hakenrichtri herra hooleks, sest et see asi suurema trahwi wäärt on kui walla kohus wõib mõista, peale selle on Jaan Wailkil kolmas kord juba niisugust pahandust teha.
* protokoll sel 26mal Okt Hakenrichtri juure saadetud ühes Jaan Wailkiga
