Sissekaiwatu sel 18. juli 1872
Soldati naine Marri Malleus kaibas et Peter Järlik temmaga om porto ello ellänu, ja temma nüüd ütte latse om ilmale toonu, nink tunnistab et Peter Järlik selle latse essa om.
Peter Järlik astus kohto ette nink temmale om se Marri Malleuse kaibus ette loetu, selle päle kostis Peter Järlik: "Minna ei olle kunnagi Marri Malleusega porto ello ellanu, nink temma ei wõi ka selle ülle üttegi tunnistust anda. Minna olle nännu ja olle ka muide innimeste käest kuuldnu et Marri Malleuse manno muid poisse paljo omma käunuwa."
Peter Järlik andse tunnistajid ülles: Jaan Kuiw, Tawit Mändik, Wärdi Treumuth ja Johann Aint.
Tunnistaja Jaan Kuiw astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna olle 4 kõrda Peter Järlikut Marri Malleuse man nännu öösel käuwat. Ütskõrd tulli Ewa Taniel sinna kambre kun Marri Malleus ja Peter Järlik een olliwa, nink Ewa tõmmas tulle tikkuga tulle ülles ja tahtse kaeda kes sääl kambren olliwa, enge Peter Järlik kistutas selle tulle ärra nink Ewa Taniel läts kambrest wälja. Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada. "
Tunnistaja Tawit Mändik astus kohto ette nink andse tunnistust: Wärdi Treumuth ja minna, meije käwweme kats kõrd Jaanijuhhani tallon, mõllemba kõrd olli Peter Järlik Marri Malleuse man nink teggi meijeka tülli.
Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada."
Tunnistaja Wärdi Treumuth astus kohto ette nink andse tunnistust: Minna olle kül üts ainus kõrd Tawit Mändikuga Jaanijohhani tallon öösel käunu, minnol olli Andrus Tanieli manno asja linnakolkimisse massina töö perrast kõnnelda. Peter Järlik olli Jaanijuhhani tallon een meid nink teggi meijeka tülli ja kakles meijeka. Muud ei tija minna middagi ennamb tunnistada."
Tunnistaja Johann Aint astus kohto ette nink andse tunnistust: "Kui Tawit Mändik ja Wärdi Treumuth Jaanijohhani tallon öösel tüllitesi ja kaklesiwa, sis olli Peter Järlik selle kaklemisse seltsin Jaanijohani tallon.
Muud ei tija minna ennamb middaki tunnistada."
Otsus.
Neide tunnistajade läbbi om selges sanu, et Peter Järlik Marri Malleuse manno saggedaste om käunu, nink selle kohto arwamisse perra Peter Järlik selle Marri Malleuse essinu latse essa saab ollema, peab Peter Järlik 3 Rubla egga aasta selle Marri Malleuse essinu latse ülleskaswatamisse tarbis masma, sädüsse perra 10ne aastani, üttekokko 30 Rubla. Kui se lats ärrä kooleb, jääb ka sest päiwast se aasta rahha masminne mahha.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L. T. S. § 772 & 773 aastast 1860 ette kuulutedu.
Peter Järlik ei olle se kohto mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut pallelda omma kohton käimisse asja selletada wõtta.
Peter Järlikule om ka sel 15. Augustil c. se sädusse perra Appellation täht wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia am 1. Septbr. c. Einem Kaisrl. VII Kirchspielsgerichts übersandt.
Sissekaiwatu sel 18. juli 1872
Soldati naine Marri Malleus kaibas et Peter Järlik temmaga om porto ello ellänu, ja temma nüüd ütte latse om ilmale toonu, nink tunnistab et Peter Järlik selle latse essa om.
Peter Järlik astus kohto ette nink temmale om se Marri Malleuse kaibus ette loetu, selle päle kostis Peter Järlik: "Minna ei olle kunnagi Marri Malleusega porto ello ellanu, nink temma ei wõi ka selle ülle üttegi tunnistust anda. Minna olle nännu ja olle ka muide innimeste käest kuuldnu et Marri Malleuse manno muid poisse paljo omma käunuwa."
Peter Järlik andse tunnistajid ülles: Jaan Kuiw, Tawit Mändik, Wärdi Treumuth ja Johann Aint.
Tunnistaja Jaan Kuiw astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna olle 4 kõrda Peter Järlikut Marri Malleuse man nännu öösel käuwat. Ütskõrd tulli Ewa Taniel sinna kambre kun Marri Malleus ja Peter Järlik een olliwa, nink Ewa tõmmas tulle tikkuga tulle ülles ja tahtse kaeda kes sääl kambren olliwa, enge Peter Järlik kistutas selle tulle ärra nink Ewa Taniel läts kambrest wälja. Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada. "
Tunnistaja Tawit Mändik astus kohto ette nink andse tunnistust: Wärdi Treumuth ja minna, meije käwweme kats kõrd Jaanijuhhani tallon, mõllemba kõrd olli Peter Järlik Marri Malleuse man nink teggi meijeka tülli.
Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada."
Tunnistaja Wärdi Treumuth astus kohto ette nink andse tunnistust: Minna olle kül üts ainus kõrd Tawit Mändikuga Jaanijohhani tallon öösel käunu, minnol olli Andrus Tanieli manno asja linnakolkimisse massina töö perrast kõnnelda. Peter Järlik olli Jaanijuhhani tallon een meid nink teggi meijeka tülli ja kakles meijeka. Muud ei tija minna middagi ennamb tunnistada."
Tunnistaja Johann Aint astus kohto ette nink andse tunnistust: "Kui Tawit Mändik ja Wärdi Treumuth Jaanijohhani tallon öösel tüllitesi ja kaklesiwa, sis olli Peter Järlik selle kaklemisse seltsin Jaanijohani tallon.
Muud ei tija minna ennamb middaki tunnistada."
Otsus.
Neide tunnistajade läbbi om selges sanu, et Peter Järlik Marri Malleuse manno saggedaste om käunu, nink selle kohto arwamisse perra Peter Järlik selle Marri Malleuse essinu latse essa saab ollema, peab Peter Järlik 3 Rubla egga aasta selle Marri Malleuse essinu latse ülleskaswatamisse tarbis masma, sädüsse perra 10ne aastani, üttekokko 30 Rubla. Kui se lats ärrä kooleb, jääb ka sest päiwast se aasta rahha masminne mahha.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L. T. S. § 772 & 773 aastast 1860 ette kuulutedu.
Peter Järlik ei olle se kohto mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut pallelda omma kohton käimisse asja selletada wõtta.
Peter Järlikule om ka sel 15. Augustil c. se sädusse perra Appellation täht wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Copia am 1. Septbr. c. Einem Kaisrl. VII Kirchspielsgerichts übersandt.
