Wallawanem Jaan Mälkson andis Hääde meeste õppetaja härralt ühe kirja kohtu kätte, mis nenda käib: Laiksaare Walla kohtule! Mina olen kuulda saanud, Joh. Mõttus, Peremees, olewa tüttarlapse Mari Andreas Pernust parit ära narrinud. Peremees Mihkel Tammann ja tema naene Leenu täädwat sest hirmsast asjast enam rääkida kuulage heasti järele, kuidas sellega on ja kutsosege neid kohtu ette, niihäste neid tunnistajaid kui Johann Mõttust ja tüttarlapse Mari Andreas. Ma palun minole niipia kui wõimalik täädust saata, -

Heademeeste kiriku Õppetaja O. Carslblom,

mõisas 7 Märtsil 1882.

Kui kohus asjaga tuttawaks oli saanud, sai laps Mari Andreas oma nõumehe Jüri Roosmanniga ette kutsutud, kus laps wastab: tema olla 13 aastad wana ja käinud Johann Mõttuse juures karjas, mööda läinud sugisel, päewa ta ei mäletada, enne Mihkle päewa wõtnud Johann Mõttus kes naese mees olla, tema kinni ja hakkanud temaga häbemata tööd tegema, ehk ta küll healt teha ja wastu panna tahtnud, ei olla see mõikanud, waid Mõttus teinud temaga oma lihahimus hirmsa töö ära. Pärast arwata üks nädal olla ta tares maganud, sääl tulnud ta peremees Mõttus jälle tema juure ja teinud nenda sama häbemata tööd temaga. Arwata mõni aeg pärast seda olla ta peremehega Wiira talus laasta lõikamas olnud, kus peremees jälle öösel tema juure treppi peale tulnud ja seda tööd teinud. Ei ühelgi neil korral pole peremees talle mingil lausnud, kuda lubanud, ega ka midagi meelitust annud. Peale wiimase see on kolmandama korra ei olla tema juures enam käinud. Omastarust ei olla tal ei mingit eluterwise muutust sest asjast tulnud.

Wallawanem Jaan Mälkson annab protocolli: õppetaja härra awalduse peale olla tema 9 März s.a. Johann Mõttusse kodu läinud, sellelt asja uurides pärinud, kus see wastanud, et ta mingit sest ei teada, küsinud lapse enese käest, ka see wastanud talle, et see asi tõsi ei olla, pärast pärimises olla Karl Grünberg temale kõnelnud, et ta seda asja ka kord Johan Mõttusse ema käest kuulnud, et küll asi nenda sündinud kõnede järele.

Jüri Roosmann ütleb: kui ta lapsega tulnud olla see seda asja nendasama temale, nagu nääd kohtule awaldanud.

Kohtu küsimise peale wastab laps Mari Andreas: Mõttusse abikaas olla temale ette pannud, kui ta seda asja lugu uuelt awaldada, saada ta peksta. Tema olla esite asja lugu Leenu Tammannile, ja säält lugu ka laiali lagunenud.

Johann Mõttus wastab: tema ei teada sest asjast ei mingit midagi, et ta tõeste ilma süüta olla paluda ta, et tüttarlaps Mari Andreas tohtrilt läbi otsitud saaks. - Mihkel Tammann olla tema weri=waenlane ja olla talle oma naesega üht pakku anda ähwardanud, - olla ka muido mõtsa asjus tema suur wastane.

Kadri Wiir tunnistab: kui kord laps nende juure tulnud ja nad midagi linade pärast Mõttussele üttelda käskinud, wastanud see nuttes: "mina ei tohi sedagi ütelda, mis Mõttus minuga tegi," kui ta küsinud, siis juttustanud asja lugu nenda, nagu juba kohtul enne awalikoks saanud, - see olnud enne Mihklipäewa 1881.

Mihkel Tammann tunnistab: tema olla seda asja lugu oma abikaasa Leenalt kuulnud Mihklipäewa ümber 1881 ja seda kohe Johann Reilandi walla wöörmündrile ülesannud, kui see Mõttuse juure läinud, aga see siiski asjalugu ometigi awaliku järeluurimise alla mitte annud, mida ta küll walla ametniku kohtu immeks panna.

Leena Tammann tunnistab nenda sama kui Kadri Wiir, ja ütleb ka seda oma abikaasale awaldanud olewat, - nad ootanud awakukas Reiland asja lugu ülekuulamise alla andma saada, aga sel ei olla seda ka täskini weel tema teades mitte teinud.

Wallawanem Mälkson ütleb: Johann Reiland ei olla seda asja lugu ka tema tänapäewa weel mitte ei ühe sõnagagi awaldanud, mida ta küll immeks panna.

Otsus: Et see asi kardetaw on, kui et kogukonna kohus selle üle lõppe arwust anda tohiks, siis saab see ühe Keiserliko Pernu Silla kohtu kätte ühe suurema ülekuulamise ja lõppe otsuse andmiseks alandlikult sisse saadetud, - laps aga senniks wall. w. hole alla antud.

Otsus sai kohtukaiatele tutwaks tehtud.

Peakohtumees: kohtumees: kohtumees:

A. Talts xxx [allkiri] [allkiri]