PROTOKOLL

Aadma: Kohtuistungite protokollid (1883-1890)

LeidandmedEAA.2783.1.3
Kaader
38
39
40
Daatum04.06.1886
Protokolli numberV
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Siim Sooster Peakohtumehe abi
Juhan Toompuu Abikohtumees
Hans Jurman Abikohtumees

9.   Astus kohtu ette Ahdma walla pea kohtumees Mihkel Piiriselg ja kaebas: üks nädal pärast lihawote pühasid sai ühel öösel minu heina kuinist heinu warastud. Kui mina warga jälgi, mis maha kukunud heina tükide läbi tunda olid, otsima laksin tulid need jäjed Kaigutsi külasse sealt läbi Kaigutsi Uha pere juure ja sealt jälle Putkaste walda Kolga külast läbi kuni Moka külasse kus Hinste pere juures põldus weel wiimased heina tükid maas olid kunas jäljed Waimla walla Wakku küla poole näitasid minema. Siis arwasin mina seda wargust endise Ahdma walla mehe Peter Kreisi tööks, kes Waku külas Laastooma talu koha peal elab, sest Putkaste ja Waimla walla meestest ei ole teised minu heinadest mitte woinud teada kui Peeter Kreis ja temal oli ka heinde puudus ning kais minu nabri meeste kaest heinu tellimas ja läksin tema majasse waatama kas ma ehk sealt oma heinu mitte ei löia. Seal nägin et tema wanker kellega ööse wäljas käidud oli weel soppane ja minu heinad olid tema hobuste ja lammaste ees ja pooningul oli minu heinu arwata 8sa leisika osa wana suitsenud heina prugi alla ära maetud. Kui mina temalt küsisin salgas tema seda wargust ära ja ütles et need olla tema omad heinad.

Siis läksin wotsin Ahdma walla talitaja selle aegse asemiku Juha Pikpolluga heina proowi neist heindest mis küinis kui ka neist heinadest mis tee peal maas olid kaasa ja laksime Waimla walla eesseisja Karel Tikerpuu juures olemisel Ahdma talitaja asemiku Juhan Pikpõlluga Peeter Kreisi majasse ja panime need heinade proowid P. Kreisi majas olewa heinadega kõrwu ja need olid kõik uhe sugused uhte moodi ja ka ühte nägu nii et mingisugust wahet nende wahel tunda ei olnud. Ka raakis P. Kreis Ahdma talitaja asemiku Juhan Pikpöld ja Waimla walla eesseisja Karel Tikerpuu kuuldes et tema koguni mitte teadnud ei ole et minul heinu olla, kui ta seda teadnud oleks, oleks ta minu käest heinu tellima tulnud;  aga ometi on ta enni selle heina wargust Mennama külas Nuudi talus Peeter Roastu ja kõigi selle pererahwa kuuldes rääkinud, Mihkel Piiriseljal on heinu küll, ma läheksin tema juure heinu tellima, aga ega ta mulle heinu ei anna. Sellest on nähja et Peeter Kreis teadis et minul heinu oli. Nuud palun kohut seda asja üle kuulata ja ka need heina proowid minu heinad, neist heindest mis tee peal maas olid kui ka neist heinadest mis Peeter Kreis juures olid järel waadata.

Kohtu poolest sai Peeter Kreis kes 50 a.w. naesemees, Lutheruse usku ja sügisel 1885 altari sakramenti saanud, ette kutsutud ja temalt Mihkel Piiriselja kaebtust mööda päritud. Tema salgas ära ja ütles et ta ei ole mitte Mihkel Piiriselja heinu warastanud ega ka mitte teadnud et Mihkel Piiriseljal heinu olnud, need heinad mis Mihkel Piiriselg tema maeast loidnud ja omad heinad ütlenud olewad on tema oma Tulimurru heinamaa heinad. Kui kohtu poolt temalt weel paritud sai tunnistas tema tõeks et ta olla Nuudi talus ütlenud Mihkel Piiriseljal on heinu küll aga ega ta mulle ei anna.

Kohtu poolest sai need heina proowid järel waadetud ja need olid kõik kolm nii ühe sugused et nendest mingisugust wahet tunda ei olnud. Nuud said ka need heina proowid Peeter Kreisile ettenäidatud ja temale ara seletud et neist proowidest selgesti walja paistab et tema M. Piiriselja heinu warastanud on, aga Peeter Kreis salgas siiski et tema mitte heinu warastanud ei ole.

Kohus moistis otsuseks: et neist heina proowidest selgesti wälja paistab et need heinad mis M. Piiriselg Peeter Kreisi majast loidnud, tema küinist warastanud on, sellepärast ei woi Peeter Kreisi salgamist mitte uskuda ja saab teda selle heina wargaks arwatud ja peab Mihkel Piiriseljale heinade tasumiseks 1 rub 50 kop ja trahwiks 4 rub 50 kop Ahdma walla laeka maksma. See raha koku 6 rubla peab kahe nadala aea sees Ahdma walla talitaja kätte ara makstud saama.

Peeter Kreis ei olnud selle otsusega rahul nõudis suuremat kohut. Suurema kohtu noudmise kiri sai temale № 51 all katte antud.

Muud kohtu asju ei ole sell paewal enam ette tulnud.

Peakohtumehe asemel: S. Sooster [allkiri]

I kõrwasmehe asemel: J. Toompu [allkiri]

II korwasmehe asemel: H Jurman [allkiri]

Kirjutaja J Simson [allkiri]

9.   Astus kohtu ette Ahdma walla pea kohtumees Mihkel Piiriselg ja kaebas: üks nädal pärast lihawote pühasid sai ühel öösel minu heina kuinist heinu warastud. Kui mina warga jälgi, mis maha kukunud heina tükide läbi tunda olid, otsima laksin tulid need jäjed Kaigutsi külasse sealt läbi Kaigutsi Uha pere juure ja sealt jälle Putkaste walda Kolga külast läbi kuni Moka külasse kus Hinste pere juures põldus weel wiimased heina tükid maas olid kunas jäljed Waimla walla Wakku küla poole näitasid minema. Siis arwasin mina seda wargust endise Ahdma walla mehe Peter Kreisi tööks, kes Waku külas Laastooma talu koha peal elab, sest Putkaste ja Waimla walla meestest ei ole teised minu heinadest mitte woinud teada kui Peeter Kreis ja temal oli ka heinde puudus ning kais minu nabri meeste kaest heinu tellimas ja läksin tema majasse waatama kas ma ehk sealt oma heinu mitte ei löia. Seal nägin et tema wanker kellega ööse wäljas käidud oli weel soppane ja minu heinad olid tema hobuste ja lammaste ees ja pooningul oli minu heinu arwata 8sa leisika osa wana suitsenud heina prugi alla ära maetud. Kui mina temalt küsisin salgas tema seda wargust ära ja ütles et need olla tema omad heinad.

Siis läksin wotsin Ahdma walla talitaja selle aegse asemiku Juha Pikpolluga heina proowi neist heindest mis küinis kui ka neist heinadest mis tee peal maas olid kaasa ja laksime Waimla walla eesseisja Karel Tikerpuu juures olemisel Ahdma talitaja asemiku Juhan Pikpõlluga Peeter Kreisi majasse ja panime need heinade proowid P. Kreisi majas olewa heinadega kõrwu ja need olid kõik uhe sugused uhte moodi ja ka ühte nägu nii et mingisugust wahet nende wahel tunda ei olnud. Ka raakis P. Kreis Ahdma talitaja asemiku Juhan Pikpöld ja Waimla walla eesseisja Karel Tikerpuu kuuldes et tema koguni mitte teadnud ei ole et minul heinu olla, kui ta seda teadnud oleks, oleks ta minu käest heinu tellima tulnud;  aga ometi on ta enni selle heina wargust Mennama külas Nuudi talus Peeter Roastu ja kõigi selle pererahwa kuuldes rääkinud, Mihkel Piiriseljal on heinu küll, ma läheksin tema juure heinu tellima, aga ega ta mulle heinu ei anna. Sellest on nähja et Peeter Kreis teadis et minul heinu oli. Nuud palun kohut seda asja üle kuulata ja ka need heina proowid minu heinad, neist heindest mis tee peal maas olid kui ka neist heinadest mis Peeter Kreis juures olid järel waadata.

Kohtu poolest sai Peeter Kreis kes 50 a.w. naesemees, Lutheruse usku ja sügisel 1885 altari sakramenti saanud, ette kutsutud ja temalt Mihkel Piiriselja kaebtust mööda päritud. Tema salgas ära ja ütles et ta ei ole mitte Mihkel Piiriselja heinu warastanud ega ka mitte teadnud et Mihkel Piiriseljal heinu olnud, need heinad mis Mihkel Piiriselg tema maeast loidnud ja omad heinad ütlenud olewad on tema oma Tulimurru heinamaa heinad. Kui kohtu poolt temalt weel paritud sai tunnistas tema tõeks et ta olla Nuudi talus ütlenud Mihkel Piiriseljal on heinu küll aga ega ta mulle ei anna.

Kohtu poolest sai need heina proowid järel waadetud ja need olid kõik kolm nii ühe sugused et nendest mingisugust wahet tunda ei olnud. Nuud said ka need heina proowid Peeter Kreisile ettenäidatud ja temale ara seletud et neist proowidest selgesti walja paistab et tema M. Piiriselja heinu warastanud on, aga Peeter Kreis salgas siiski et tema mitte heinu warastanud ei ole.

Kohus moistis otsuseks: et neist heina proowidest selgesti wälja paistab et need heinad mis M. Piiriselg Peeter Kreisi majast loidnud, tema küinist warastanud on, sellepärast ei woi Peeter Kreisi salgamist mitte uskuda ja saab teda selle heina wargaks arwatud ja peab Mihkel Piiriseljale heinade tasumiseks 1 rub 50 kop ja trahwiks 4 rub 50 kop Ahdma walla laeka maksma. See raha koku 6 rubla peab kahe nadala aea sees Ahdma walla talitaja kätte ara makstud saama.

Peeter Kreis ei olnud selle otsusega rahul nõudis suuremat kohut. Suurema kohtu noudmise kiri sai temale № 51 all katte antud.

Muud kohtu asju ei ole sell paewal enam ette tulnud.

Peakohtumehe asemel: S. Sooster [allkiri]

I kõrwasmehe asemel: J. Toompu [allkiri]

II korwasmehe asemel: H Jurman [allkiri]

Kirjutaja J Simson [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS