Tudolinna mõisa walitseja K.Uper annab kohtu üles: Mina annin seppa kätte punast waske, et pidi mõisa liimi potti tegema, wask kadus kui tõised mehed sõnnikud wedasid ja sepp üksi pajas oli, pajast ära. Mina küsisin tema käest järele ja tema wastas: mina raiusin liimi potti jägu wälja ja saatsin kodu isa kätte et tema pidi tegema. Sia aiani olen odanud aga liimi potti ei ole toodud, ning olen kuulda saanud, et sepp sest wasest Mardira Kirstile ühe koffi kannu on teinud; pallun kohut et kohus hakkaks seda asja järele kuulama. Sepp Eduard Pikhoff kostab: Mina raiusin liimi potti jägu waske wälja ja saadin kodu et isa pidi potti tegema, sest minul ei olnud siin niisugusid nõusid. Wask kannu mis Mardirale annin tõin kodust tema on minu oma tehtud ja annin kohe neile enne kui sell pääwal mõisa juure läksin. Kirsti Mölder kostab: Wask kannu amdis mulle mõisa pajast kui mina weski jurest tulin, muud kedagi ei olle meile tehnud. Kirsti tütar Susanna kostab: Wask kannu tõi kodust ja andis meile, mina käisin ka sell korral tema kodu ja see kann ei saanudki mõisa juure. Sophie Mölder tunistab: Minul ei olnud kapsa rauda, kui tarwis tuli käisin tema käest saamas tema ütles minule: "tahad mina lasen sulle kapsa raua teha, see raud on mõisa seppa tehtud ja mina tellin teda weel tõise teha. Ja pärast andis mulle uue kapsa raua. Wiimati läksime riidu ja tema wiis kapsa raua ära. Tema lapsed käisiwad hallikast wet toomas ühe wask kannuga ja mina küsisin laste käest: "kust teie selle kannu saite," wastasiwad nemad: "mõisa sepp tegi meile." Ja kui head olime ütlesiwad nemad et sepp neile ühe sirbi mustali terasest mõisa pajas tegi, mõisa kramist. Talitaja Karel Thimoteus tunistab: Mina läksin Pungerjalle, surnu aja jures sain mõisa seppaga kokko, temal oli sirp õlal, mina ei küsinud kuhu tema sirbi wiib, ise ütles see on hea sirp mustali terasest. Saab see wask mis kodust toob, mõisa wasega kokko settitud, aga ei hakka, sest mõisa wask on palju õhem, aga sepp ise tunistab et see wask on mis mõisast kodu saatis. Lohusu kaupmees G.Trollin saatis sedeli kohtu, kus tunistab: et seppa õde Miili tema poest 50 kop eest wana põlenud waske ostnud. Sepp kostab: Mina sest Lohusu wassest ei tea, see mis siin on mõisa wask ja on nenda just kuda mina ise tema wälja raiusin õde tõi kodust Mardirale ja säält wiisin mina mõisa jure. Kirsti Mölder tunistab: Wask kannu andis pajast, ühe uue kapsa raua tegi wana putke otsa ja sirbi tõi ka meile, tema õde Miili tõi ühe wana wask kastroli Lohusust meile, sest raius tema selle liimi potti wase wälja.. Mina seda ei tea kelle wasest tema meile selle kannu tegi. Susanna Mölder tunistab, niisamuti kui ema. Sepp ise kostab et see õige ei ole, mis nemad tunistawad. Kohus arwab: et nemad esite ei teadnud sest asjast kedagi ja selle wiisiga püüdsiwad kõik seda asja warjata aga pärast üles tunnistasiwad, mõistab seppale 5 rub trahwi ja Kirstile 1 1/2 rub Susanna 1 1/2 rub. Kahe kuu pärast peab maksetud olema. Sepp 5 Rbl maksnud Susanna 1 1/2 Rbl maksnud.
Tudolinna mõisa walitseja K.Uper annab kohtu üles: Mina annin seppa kätte punast waske, et pidi mõisa liimi potti tegema, wask kadus kui tõised mehed sõnnikud wedasid ja sepp üksi pajas oli, pajast ära. Mina küsisin tema käest järele ja tema wastas: mina raiusin liimi potti jägu wälja ja saatsin kodu isa kätte et tema pidi tegema. Sia aiani olen odanud aga liimi potti ei ole toodud, ning olen kuulda saanud, et sepp sest wasest Mardira Kirstile ühe koffi kannu on teinud; pallun kohut et kohus hakkaks seda asja järele kuulama. Sepp Eduard Pikhoff kostab: Mina raiusin liimi potti jägu waske wälja ja saadin kodu et isa pidi potti tegema, sest minul ei olnud siin niisugusid nõusid. Wask kannu mis Mardirale annin tõin kodust tema on minu oma tehtud ja annin kohe neile enne kui sell pääwal mõisa juure läksin. Kirsti Mölder kostab: Wask kannu amdis mulle mõisa pajast kui mina weski jurest tulin, muud kedagi ei olle meile tehnud. Kirsti tütar Susanna kostab: Wask kannu tõi kodust ja andis meile, mina käisin ka sell korral tema kodu ja see kann ei saanudki mõisa juure. Sophie Mölder tunistab: Minul ei olnud kapsa rauda, kui tarwis tuli käisin tema käest saamas tema ütles minule: "tahad mina lasen sulle kapsa raua teha, see raud on mõisa seppa tehtud ja mina tellin teda weel tõise teha. Ja pärast andis mulle uue kapsa raua. Wiimati läksime riidu ja tema wiis kapsa raua ära. Tema lapsed käisiwad hallikast wet toomas ühe wask kannuga ja mina küsisin laste käest: "kust teie selle kannu saite," wastasiwad nemad: "mõisa sepp tegi meile." Ja kui head olime ütlesiwad nemad et sepp neile ühe sirbi mustali terasest mõisa pajas tegi, mõisa kramist. Talitaja Karel Thimoteus tunistab: Mina läksin Pungerjalle, surnu aja jures sain mõisa seppaga kokko, temal oli sirp õlal, mina ei küsinud kuhu tema sirbi wiib, ise ütles see on hea sirp mustali terasest. Saab see wask mis kodust toob, mõisa wasega kokko settitud, aga ei hakka, sest mõisa wask on palju õhem, aga sepp ise tunistab et see wask on mis mõisast kodu saatis. Lohusu kaupmees G.Trollin saatis sedeli kohtu, kus tunistab: et seppa õde Miili tema poest 50 kop eest wana põlenud waske ostnud. Sepp kostab: Mina sest Lohusu wassest ei tea, see mis siin on mõisa wask ja on nenda just kuda mina ise tema wälja raiusin õde tõi kodust Mardirale ja säält wiisin mina mõisa jure. Kirsti Mölder tunistab: Wask kannu andis pajast, ühe uue kapsa raua tegi wana putke otsa ja sirbi tõi ka meile, tema õde Miili tõi ühe wana wask kastroli Lohusust meile, sest raius tema selle liimi potti wase wälja.. Mina seda ei tea kelle wasest tema meile selle kannu tegi. Susanna Mölder tunistab, niisamuti kui ema. Sepp ise kostab et see õige ei ole, mis nemad tunistawad. Kohus arwab: et nemad esite ei teadnud sest asjast kedagi ja selle wiisiga püüdsiwad kõik seda asja warjata aga pärast üles tunnistasiwad, mõistab seppale 5 rub trahwi ja Kirstile 1 1/2 rub Susanna 1 1/2 rub. Kahe kuu pärast peab maksetud olema. Sepp 5 Rbl maksnud Susanna 1 1/2 Rbl maksnud.
