Kohtu ette astus Purilast Kraami sauna Mari Kraam ja kaebas, et Jaan Penter, (kes ka Kraami saunas elab ja kes, nüüd selle sauna üle walitseb) olla teda södaööse saunast wälja ajanud; weel ütles Mari, et see saun ei ole üksi Anu (see on Mari õde) ega Jaani, waid on min nii sammuti, sest mina isat haiguse aegas kõige rohkem olen aidanud.

Kohus kutsus Jaan Penter’i sisse ja küsis: Miks sa oled Marit öösel saunast wälja ajanud. Aga Jaan Penter kostis, et see olla juba kella kaheksa aeg olnud hommiku, kui tema käskinud Marit enese raagle katust maha wõtta, sest ta tahta oma lauta suuremaks teha ja see weike agerik olla ees, ja saunast wälja ta Marit ei olegi ajanud.

Et kumbalgi käe meest ei olnud, pani kohus neid lepima ja kinnitas see peale, et Jaan ei tohi oma naese õde Marit sealt saunast wälja ajada, sest Mari on nii sama isa laps kui Ann’gi ja Anul suurem õigus ei ole sauna üle kui Maril.