Astus ette Kollowerre moisa wallitseja M. Kalff se andis ülles et Rouma walla Mäe perremees Jürri Solep. (Lihhula walla hinge kirjas) kes 1878 aastal kue aasta peale on kontrati teinud, mis ka kihhelkonna kohtus kinnitud on. Saab moisa ja ka walla wallitsusse poolt tunnistud et Jürri Soolep omma Mäe kohta holetusse sisse on jätnud ja omma renti mitte seatud tärminis ei olle maksnud, egga ka muud walla käskusid ühhe kässuga täitnud, waid sure sundmussega on Jürri kaskusid täitnud.
Jürri on kolm wakamad poldo mahha sööti jätnud, hone kattused holetumast piddanud, pollo aiad keik laggund, honete liggidalt keik suremad puud ärra raijonud, kui tallitaja kahhe näddala eest andis käsko renti maksma, siis kelas Jürrit puid raijomast, agga Jürri on ähwardanud ma tahhan selle küllale keigile tükka tehha.
Teiseks et Jürri ka omma kodduse elluga seaduslikkul kombel ei moista ellada, omma wannemad ja ka naise on kotto walja aianud, minnewa süggise olli naine mitto päiwa koddund ärra, egga ei tohtinud isse koio minna, waid said walla kohto ees leppima pandud, nisamma on nende ellu tänna päwani
Jürril sai ka Jakopi pääw tallitaja Kustas Bäärsoni läbbi ülles ööldud, et Jürri Jürripäwast selle kohha kätte annab.
Jürril on 1883/4 aastast renti maksta kakskümmend nelli (24) rubla 60 koppik, mis Jürri ei lubbagi maksta, sellepärrast et ta omma kohhast 1884 Jürripäwast peab ärra minnema
Astus ette Jürri Solep. 31 aastad wanna 1882. aastal Pisalus laual käinud. Jürri ütleb wälja, et moisa kauba sees on olnud, et piddand allamad pollo äred mahha jätma, pollo aiad ütleb Jürri et ei olle moisast roikad sanud. Kattusega ütleb Jürri et on neid lapinud. walla käskude wasto ütleb Jürri isse, et enne on ta wasto pannud, agga nüüd enneminne täitnud. Koddune ellu on waewalinne olnud agga nüüd lähhäb suggu parram eddasi. tallitaja süggisene wasto ütleminne on tossi. Jakopi päwast on tallitaja üttelnud et ta lahti saab Jürri päwast. Pool renti on makstud ja 24 rubla 60 kop. ütleb Jürri maksmata ollewad, ja ei tahhagi maksta, waid tahhan weel 1883. aasta essimest poolt renti taggasi sada, siis lubban heada wälja minna, egga ma ennast winnata ei lasse.
Moisa wallitsus ja ka walla kohus leppitusid Jürrit et piddi se aastase pole renti wälja maksma, ja siis piddi keige kahjuga rahhul ollema, mis Jürri kohhaga on undrehti teinud, agga kui Jürri suremat kohut nouab siis pärrib moisa wallitsus keik kahjo tassumist Jürri käest taggasi.
Walla kohus pallub sedda asja surema kohto selletada.
Kohtowannem: Jürri Loopmann
Korwamees: Hans Einbaum
Korwamees: Jürri Räimtaal
Kirjotaja: C Reinwaldt <allkiri>
Kihelkonna kohtuse
Astus ette Kollowerre moisa wallitseja M. Kalff se andis ülles et Rouma walla Mäe perremees Jürri Solep. (Lihhula walla hinge kirjas) kes 1878 aastal kue aasta peale on kontrati teinud, mis ka kihhelkonna kohtus kinnitud on. Saab moisa ja ka walla wallitsusse poolt tunnistud et Jürri Soolep omma Mäe kohta holetusse sisse on jätnud ja omma renti mitte seatud tärminis ei olle maksnud, egga ka muud walla käskusid ühhe kässuga täitnud, waid sure sundmussega on Jürri kaskusid täitnud.
Jürri on kolm wakamad poldo mahha sööti jätnud, hone kattused holetumast piddanud, pollo aiad keik laggund, honete liggidalt keik suremad puud ärra raijonud, kui tallitaja kahhe näddala eest andis käsko renti maksma, siis kelas Jürrit puid raijomast, agga Jürri on ähwardanud ma tahhan selle küllale keigile tükka tehha.
Teiseks et Jürri ka omma kodduse elluga seaduslikkul kombel ei moista ellada, omma wannemad ja ka naise on kotto walja aianud, minnewa süggise olli naine mitto päiwa koddund ärra, egga ei tohtinud isse koio minna, waid said walla kohto ees leppima pandud, nisamma on nende ellu tänna päwani
Jürril sai ka Jakopi pääw tallitaja Kustas Bäärsoni läbbi ülles ööldud, et Jürri Jürripäwast selle kohha kätte annab.
Jürril on 1883/4 aastast renti maksta kakskümmend nelli (24) rubla 60 koppik, mis Jürri ei lubbagi maksta, sellepärrast et ta omma kohhast 1884 Jürripäwast peab ärra minnema
Astus ette Jürri Solep. 31 aastad wanna 1882. aastal Pisalus laual käinud. Jürri ütleb wälja, et moisa kauba sees on olnud, et piddand allamad pollo äred mahha jätma, pollo aiad ütleb Jürri et ei olle moisast roikad sanud. Kattusega ütleb Jürri et on neid lapinud. walla käskude wasto ütleb Jürri isse, et enne on ta wasto pannud, agga nüüd enneminne täitnud. Koddune ellu on waewalinne olnud agga nüüd lähhäb suggu parram eddasi. tallitaja süggisene wasto ütleminne on tossi. Jakopi päwast on tallitaja üttelnud et ta lahti saab Jürri päwast. Pool renti on makstud ja 24 rubla 60 kop. ütleb Jürri maksmata ollewad, ja ei tahhagi maksta, waid tahhan weel 1883. aasta essimest poolt renti taggasi sada, siis lubban heada wälja minna, egga ma ennast winnata ei lasse.
Moisa wallitsus ja ka walla kohus leppitusid Jürrit et piddi se aastase pole renti wälja maksma, ja siis piddi keige kahjuga rahhul ollema, mis Jürri kohhaga on undrehti teinud, agga kui Jürri suremat kohut nouab siis pärrib moisa wallitsus keik kahjo tassumist Jürri käest taggasi.
Walla kohus pallub sedda asja surema kohto selletada.
Kohtowannem: Jürri Loopmann
Korwamees: Hans Einbaum
Korwamees: Jürri Räimtaal
Kirjotaja: C Reinwaldt <allkiri>
Kihelkonna kohtuse
