X.
Ette tulli Warimõisa talu omanik Johan Tiidu ja Wana Nõost Johan Sauter ja palusid oma Leppingut neide oma lehe järgi mes naad ette andsid Brottocolli sisse kirjotada mes ni loob:
Pärrä sel al nimitedu päwal Leppisid Pangodi peremees Johan Tiido ja Wana Nõo möldre Johan Sauter nende piiride tüli perast alnimitedu tingimistega.
1. Pangodi peremees Johan Tiido annab möldre Johan Sautrel järwe peralt ni paljo heinamaad kust saani weski järwe wesi ulatab kui weski järw täis om ja ka se perwe alune leppistik tammi mnat kuni järwe perani, Selle eest maksab J. Sauter 12. Rubla (kaks teist kümme rubla raha) ja iga aastane ülewal nimitedu talu jahwatus rendi maksmine jääb iga aasta 1 Octoberil.
2. Wõib Johan Tiidu oma jahwatus iga kewade suwes walmis jahwatada ni sama ka iga sügise talwes walmis selleperast et kewade ja sügise iks rohkemb wet om, et mitte Suwel ei ka talwel suurt jahwatus ei wõi J. Tiidu poolt ette tulla ei ka mitte tõiste jahwatajide wahele tulla.
3. Linnu ei wõi kumbgi järwen leotada lubada ei ka esi leotada.
4. Kala püidmine om mõlembil priitahtlik ülewal nimitedu möldrejärwes.
5. Kui Tam parandada tulep laseb J. Tiidu omast maast maad wedada nimelt järwe ligitalt ja awitab kui wõimalik ka tammi täita.
Nende ülewal nimitedu punktide pääle olliwa mõlemba rahul
Pangodi walla walitsuse man olemisen.
alkirjad
Warimõisa talul sel 30 April 1883
Kogokonnawanemb P. Ruus
Wöölmünder J Kuck.
Warimõisa taluperemees J. Tiidu
Wana Nõo mölder J. Sauter
Otsus
See eensaiswa lepping jääb Brottocolli maha kirjotetus.
kohtomees M: Püssa (allkiri)
kohtumees A Reilson (allkiri)
kohtumees J Wõsso (allkiri)
Brottocoll abschrift d Joh Tiido d 6. Octbr 1884 ertheilt worden
X.
Ette tulli Warimõisa talu omanik Johan Tiidu ja Wana Nõost Johan Sauter ja palusid oma Leppingut neide oma lehe järgi mes naad ette andsid Brottocolli sisse kirjotada mes ni loob:
Pärrä sel al nimitedu päwal Leppisid Pangodi peremees Johan Tiido ja Wana Nõo möldre Johan Sauter nende piiride tüli perast alnimitedu tingimistega.
1. Pangodi peremees Johan Tiido annab möldre Johan Sautrel järwe peralt ni paljo heinamaad kust saani weski järwe wesi ulatab kui weski järw täis om ja ka se perwe alune leppistik tammi mnat kuni järwe perani, Selle eest maksab J. Sauter 12. Rubla (kaks teist kümme rubla raha) ja iga aastane ülewal nimitedu talu jahwatus rendi maksmine jääb iga aasta 1 Octoberil.
2. Wõib Johan Tiidu oma jahwatus iga kewade suwes walmis jahwatada ni sama ka iga sügise talwes walmis selleperast et kewade ja sügise iks rohkemb wet om, et mitte Suwel ei ka talwel suurt jahwatus ei wõi J. Tiidu poolt ette tulla ei ka mitte tõiste jahwatajide wahele tulla.
3. Linnu ei wõi kumbgi järwen leotada lubada ei ka esi leotada.
4. Kala püidmine om mõlembil priitahtlik ülewal nimitedu möldrejärwes.
5. Kui Tam parandada tulep laseb J. Tiidu omast maast maad wedada nimelt järwe ligitalt ja awitab kui wõimalik ka tammi täita.
Nende ülewal nimitedu punktide pääle olliwa mõlemba rahul
Pangodi walla walitsuse man olemisen.
alkirjad
Warimõisa talul sel 30 April 1883
Kogokonnawanemb P. Ruus
Wöölmünder J Kuck.
Warimõisa taluperemees J. Tiidu
Wana Nõo mölder J. Sauter
Otsus
See eensaiswa lepping jääb Brottocolli maha kirjotetus.
kohtomees M: Püssa (allkiri)
kohtumees A Reilson (allkiri)
kohtumees J Wõsso (allkiri)
Brottocoll abschrift d Joh Tiido d 6. Octbr 1884 ertheilt worden
