Koggokonna kohhus olli 8mal Mai ku päwal 1856 kirriko moisas kous ja selletati Lülle Jaani järrelejänud issa, kes minnewa süggise olli ärrasurnud. Kokko ollid tulnud keik, kennel Lülle Jaani järrele jänud warraga olli teggemist, se on Marri Soontak, kes ka pärrast omma mehhe issa surma lesseks oli sanud. Marri mees olli pärrast omma issa ärrasurnud ja 3 last järele jätnud. -
Peale Marrit olid tulnud temma mehhe kaks wenda Jürri ja Ado Soontak, essimenne olli enne Rindali kirja sanud, teine alles kirrikowaldas.
Surnud perremehhe Lülli Jaani warra olli: sadda rubl. höbbes, 2 oost, 4 lehma, 2 mullikat, 6 lammast, 1 härg, 28 wakka rukkid.
Issa tahtmist möda piddi nüüd lesse Marri tunnistussepeäle warra seddawisi jaggatud sama:
1) Jaan, se keigewannem poeg ja perremehhe järgminne, ehk temma lesk ja temma 3 last piddid sama: 2 oost, 3 lehma, 2 mullikast, 4 lammast, ja järelejänud 28 wakka rukkid.
2) Jürri, surnud Jaani teine poeg, piddi sama: 1 härg, 1 lehm, 2 lammast ja 20 R höbbed, mis jo enne ühhe müdud hobbese eest olli sisse tulnud.
3) Ado, kolmas poeg, 100 Rubl selget rahha.
Rukki warra piddi issa tahtmist möda maia allespiddamisseks üksi keigewannema poiale jäma.
Selle tunnistuse wasto, mis lesk Marri kohtule andis, seisid Jürri ja Ado möllemad läksid selle ...ühte, et ütlesid, et ka nemadki sest üllejänud rukkiwarrast piddid sama. Peale sedda noudis iggaüks weel 1 hobbune, Jürri kinnitas sedda weel, et issa temmale keigeparremat oost olli lubbanud. Koggokonnakohhus, mis püdis rahho ja ühtmeelt nende kolme pärriatte wahhele panna, katsus nüüd, sest et riid üksi nende 28 wakka rukkide ja 2 oosse pärast olli tousnud, lesse Marri peäle käia, et temma Adole ja Jürrile ka neist rukkidest ossa annaks, mis temma ka heamelega lubbas tehha, ja segi koggokonna kohton on peale nenda, et pool jaggo Marri mehhe wendadele piddi sama, mis pärast mollemad ka rahhul ollid. Marri olli nendasammoti ka walmis, neist 2 oostest teise Jürri kätte, kes sedda ikka ennesele püdis sada. Marri ütles kül se wasto, et temma äi Jürrile ühtegi oost polle lubbanud, sest et Jürri jo aasta eest Rindali walda olli läinud ja säl naest wotnud, ja sepärrast ka issa, nendakui tallorahwa wiis on, keik mis temmale piddi sama, kätte annud. Jürri, kes lesse Marri järele andmisse labbi weel julgemaks omma küssimiste sees läks, ütles nüüd weel, et issa temmakätte keigeparremat oost olli lubbanud. Koggokonna kohhus ei tahtnud sedda mitte uskuda ja ütles temmale, et nisuggune issasowiminne woimata on, sest se peab ennesest teada ollema, et issa selle poiale, kes temma perre kohha järgminne on, ka keigeparremat oost on lubbanud. Sepärrast ei tohhi Jürri mitte keigeparremat oost nouda, sest et peale sedda issa enne omma surma olli üttelnud: Sina, Jürri, saad mo laste seast keigewähhemad ossa, sest et ma kül sure murrega so eest üht kohta ollen murretsenud, mis s... soldatiwotmisse eest wois pe...sta? . (Jurri on Rindali waldas, ja jo monda aega perremees sealsammas). Selle koggokonna könne peäle polnud Jürril mitte sõnnagi lausuda.
Ado, kes ka ühte oost ennesele püidis, sai sedda wastust, et issa temma kiddewusse pärrast üksi 100 rubl. olli lubbanud, ja et mu oost peale neid kaks maias ennam ei olle. Agga Ado seisis kowwaste omma küssimissepeäle, ja tahtis omma õigust muialt otsida.
Wimati sai ka Ado ja Jürri öe Kredo warra pärast, kes ka minnewa aasta süggise olli ärra surnud, arro tehtud. Se warra olli: 1 härg, 1 lehm, 3 lammast ja 10 rubl. höbbed.
Se lehm ja 10 rubl. höbbed. said mattukste jures kullutud, ja mu warra piddi neljaks jauks sama jaggatud, se on lesk Marri, Jürri, Ado ja nende keigenorema öe Liso wahhel.
Nüüd polnud kellelgi neil middagi räkimist ja lasti neid minna.
Peakohtomees: Allasi Writs Soontak XXX
1. kohtomees: Mihkel Retsep XXX
2. " " " Hinrik Wiljak XXX
Kirrikomoisa wallitsuse nimmel /allkiri/
Koggokonna kohhus olli 8mal Mai ku päwal 1856 kirriko moisas kous ja selletati Lülle Jaani järrelejänud issa, kes minnewa süggise olli ärrasurnud. Kokko ollid tulnud keik, kennel Lülle Jaani järrele jänud warraga olli teggemist, se on Marri Soontak, kes ka pärrast omma mehhe issa surma lesseks oli sanud. Marri mees olli pärrast omma issa ärrasurnud ja 3 last järele jätnud. -
Peale Marrit olid tulnud temma mehhe kaks wenda Jürri ja Ado Soontak, essimenne olli enne Rindali kirja sanud, teine alles kirrikowaldas.
Surnud perremehhe Lülli Jaani warra olli: sadda rubl. höbbes, 2 oost, 4 lehma, 2 mullikat, 6 lammast, 1 härg, 28 wakka rukkid.
Issa tahtmist möda piddi nüüd lesse Marri tunnistussepeäle warra seddawisi jaggatud sama:
1) Jaan, se keigewannem poeg ja perremehhe järgminne, ehk temma lesk ja temma 3 last piddid sama: 2 oost, 3 lehma, 2 mullikast, 4 lammast, ja järelejänud 28 wakka rukkid.
2) Jürri, surnud Jaani teine poeg, piddi sama: 1 härg, 1 lehm, 2 lammast ja 20 R höbbed, mis jo enne ühhe müdud hobbese eest olli sisse tulnud.
3) Ado, kolmas poeg, 100 Rubl selget rahha.
Rukki warra piddi issa tahtmist möda maia allespiddamisseks üksi keigewannema poiale jäma.
Selle tunnistuse wasto, mis lesk Marri kohtule andis, seisid Jürri ja Ado möllemad läksid selle ...ühte, et ütlesid, et ka nemadki sest üllejänud rukkiwarrast piddid sama. Peale sedda noudis iggaüks weel 1 hobbune, Jürri kinnitas sedda weel, et issa temmale keigeparremat oost olli lubbanud. Koggokonnakohhus, mis püdis rahho ja ühtmeelt nende kolme pärriatte wahhele panna, katsus nüüd, sest et riid üksi nende 28 wakka rukkide ja 2 oosse pärast olli tousnud, lesse Marri peäle käia, et temma Adole ja Jürrile ka neist rukkidest ossa annaks, mis temma ka heamelega lubbas tehha, ja segi koggokonna kohton on peale nenda, et pool jaggo Marri mehhe wendadele piddi sama, mis pärast mollemad ka rahhul ollid. Marri olli nendasammoti ka walmis, neist 2 oostest teise Jürri kätte, kes sedda ikka ennesele püdis sada. Marri ütles kül se wasto, et temma äi Jürrile ühtegi oost polle lubbanud, sest et Jürri jo aasta eest Rindali walda olli läinud ja säl naest wotnud, ja sepärrast ka issa, nendakui tallorahwa wiis on, keik mis temmale piddi sama, kätte annud. Jürri, kes lesse Marri järele andmisse labbi weel julgemaks omma küssimiste sees läks, ütles nüüd weel, et issa temmakätte keigeparremat oost olli lubbanud. Koggokonna kohhus ei tahtnud sedda mitte uskuda ja ütles temmale, et nisuggune issasowiminne woimata on, sest se peab ennesest teada ollema, et issa selle poiale, kes temma perre kohha järgminne on, ka keigeparremat oost on lubbanud. Sepärrast ei tohhi Jürri mitte keigeparremat oost nouda, sest et peale sedda issa enne omma surma olli üttelnud: Sina, Jürri, saad mo laste seast keigewähhemad ossa, sest et ma kül sure murrega so eest üht kohta ollen murretsenud, mis s... soldatiwotmisse eest wois pe...sta? . (Jurri on Rindali waldas, ja jo monda aega perremees sealsammas). Selle koggokonna könne peäle polnud Jürril mitte sõnnagi lausuda.
Ado, kes ka ühte oost ennesele püidis, sai sedda wastust, et issa temma kiddewusse pärrast üksi 100 rubl. olli lubbanud, ja et mu oost peale neid kaks maias ennam ei olle. Agga Ado seisis kowwaste omma küssimissepeäle, ja tahtis omma õigust muialt otsida.
Wimati sai ka Ado ja Jürri öe Kredo warra pärast, kes ka minnewa aasta süggise olli ärra surnud, arro tehtud. Se warra olli: 1 härg, 1 lehm, 3 lammast ja 10 rubl. höbbed.
Se lehm ja 10 rubl. höbbed. said mattukste jures kullutud, ja mu warra piddi neljaks jauks sama jaggatud, se on lesk Marri, Jürri, Ado ja nende keigenorema öe Liso wahhel.
Nüüd polnud kellelgi neil middagi räkimist ja lasti neid minna.
Peakohtomees: Allasi Writs Soontak XXX
1. kohtomees: Mihkel Retsep XXX
2. " " " Hinrik Wiljak XXX
Kirrikomoisa wallitsuse nimmel /allkiri/
