3mal Oktobri ku päwal 1856.
Nimmetud päwal sai selle koggokonna kohto ees Retseppa Jürri kaebdus Jürna Jürri Soontak wasto selletud.
Retseppa Jürri Retsep kaebas: Jürna Jürri on temma rukkid ilma küssimatta ärraleikanud, ja wäewoimussega kaks kuhja põllalt omma koio winud. Jürna Jürri ütles se wasto, et se pöllo lank, kus ta rukkid on leikanud ja ärrawinud, temma omma peab ollema, ja temmal üksi öigus, neid kuhja rukkid ennesele wötta. Se assi sai nüüd laiemalt läbbirägitud ja wiimne luggu olli se:
Kui kolme aastade eest keik küllamaad said mamöetjast möetud, siis tulli se järg ka selle kolmandikko jure, kus sees see üllemal rägitud pöllolank olli. Keik Kurreselle külla perremehhed heitsid siis ühte nöusse, et mamöetjat palluda, et temma selle pöllo kolmandikko jaggamist nende holeks jättaks, mis neile kasai lubbatud. Perremehhed teggid nüüd, et iggaühhele ühhe tassast tükki anda, neid endised pöllolangid laiemaks, mis läbbi igga perremees ikka eddesi teise tükki peäle piddi minnema ja sealt kohhast ue tükki, mis laiem olli sawa. Se ei tulnud nüüd mitte Jürna Jürri mele ja piddas omma endise põllolanki, mis nüüd Retseppa Jürri kätte tulli, ommaks pölluks.
Koggokonna kohhus moistis, sest et se uus lank nüüd Retseppa Jürri jauks sanud, ka temma öigus se olli, sest peäle kaswajast wiljast kassa sada ja ennesele leigata. Sepärrast, et Jürna Jürril se eksitus koggematta tulnud, olli temma ka walmis se peäle Retseppa Jüriga leppima, et temma waew selle pöllotükki harrimisse ja küllimisse pärrast jälle temmale kätte tassutakse. Koggokonna kohhus püdis neid kaks teineteisega leppida, nenda, et Jürna Jürri neist kahhest koormast, mis ta olli ärrawinud, teise Retseppa Jürrile piddi andma. Sest leppimissest ei tahtnud Retseppa Jürri ühtigi teäda wötta, ja ähwardas, et tedda kül leppimisse peäle maenitseti, omma õigust muialt otsima minna.
Peakohtomees Allasi Writs XXX
Kohtomehhed Mihkel Retsep XXX
" - " Hinrik Wiljak XXX
Moisawallitsuse nimmel /Allkiri/
3mal Oktobri ku päwal 1856.
Nimmetud päwal sai selle koggokonna kohto ees Retseppa Jürri kaebdus Jürna Jürri Soontak wasto selletud.
Retseppa Jürri Retsep kaebas: Jürna Jürri on temma rukkid ilma küssimatta ärraleikanud, ja wäewoimussega kaks kuhja põllalt omma koio winud. Jürna Jürri ütles se wasto, et se pöllo lank, kus ta rukkid on leikanud ja ärrawinud, temma omma peab ollema, ja temmal üksi öigus, neid kuhja rukkid ennesele wötta. Se assi sai nüüd laiemalt läbbirägitud ja wiimne luggu olli se:
Kui kolme aastade eest keik küllamaad said mamöetjast möetud, siis tulli se järg ka selle kolmandikko jure, kus sees see üllemal rägitud pöllolank olli. Keik Kurreselle külla perremehhed heitsid siis ühte nöusse, et mamöetjat palluda, et temma selle pöllo kolmandikko jaggamist nende holeks jättaks, mis neile kasai lubbatud. Perremehhed teggid nüüd, et iggaühhele ühhe tassast tükki anda, neid endised pöllolangid laiemaks, mis läbbi igga perremees ikka eddesi teise tükki peäle piddi minnema ja sealt kohhast ue tükki, mis laiem olli sawa. Se ei tulnud nüüd mitte Jürna Jürri mele ja piddas omma endise põllolanki, mis nüüd Retseppa Jürri kätte tulli, ommaks pölluks.
Koggokonna kohhus moistis, sest et se uus lank nüüd Retseppa Jürri jauks sanud, ka temma öigus se olli, sest peäle kaswajast wiljast kassa sada ja ennesele leigata. Sepärrast, et Jürna Jürril se eksitus koggematta tulnud, olli temma ka walmis se peäle Retseppa Jüriga leppima, et temma waew selle pöllotükki harrimisse ja küllimisse pärrast jälle temmale kätte tassutakse. Koggokonna kohhus püdis neid kaks teineteisega leppida, nenda, et Jürna Jürri neist kahhest koormast, mis ta olli ärrawinud, teise Retseppa Jürrile piddi andma. Sest leppimissest ei tahtnud Retseppa Jürri ühtigi teäda wötta, ja ähwardas, et tedda kül leppimisse peäle maenitseti, omma õigust muialt otsima minna.
Peakohtomees Allasi Writs XXX
Kohtomehhed Mihkel Retsep XXX
" - " Hinrik Wiljak XXX
Moisawallitsuse nimmel /Allkiri/
