Tõnnis Sohwa om VII Kihhelkunna Kohton kaiwanu koggokonna kohto päle, et Tohwre Johann Pola ja Samul Teddre zea temma hainamaa omma ärrä zunginu, ja wallawannemb Johann Zimmer om selle hainamaa kahjo eest 15 Rubla massa mõistnu, nink nüüd weel eiolle se kahjorahha ärrä mastu. 

Samul Tedder astus kohto ette nink andse selle Tõnnis Sohwa kaibusse päle nidate kostust: "Kui Hindrik Sohwa ja minna niitu päält zea ärrä mõtsa ajasime, es tunne minna ei ka Hindrik Soowa kellel ne 4 zigga olliwa. Tõine kõrd om Tonnis Soowa minno ütte emmisse niidu päält ärrä ajanu minno maija, sedda om minno sullane Meos Kender nännu. Üts kõrd ajasi minna 5 zikka Tõnnis Soowa niitu päält ärrä. Paap Koemõtza welli Märt ütles, et ne zea Waltina rahwal omma, nink ne zea jäiwa ka Waltina niitu päle, nink ütskõrd olliwa jälle zea Soowa niidu pääl, sis tunnistadi ehk künneldi, et ne zea Jundi majast omma olnu, sedda tijab Johann Pola selgembast. 

Johann Pola astus kohto ette nink andse selle Tõnnis Sohwa kaibusse päle nidate kostust: "Kuis minna sedda trahwi wõise ärrä massa, kui se niidu kahjo minno ziggade kurri töö es olle. Minna ei olle kunnagi nännu, et zea Tõnnis Soowa niidu pääl omma olnu, ja ei olle ka keaki minno zikku T. Soowa niidu päält kinni ajanu, ei minno maija ei ka muijale; selleperrast ei wõi ka minna sedda trahwi massa ilma süüda. Päle selle kui Johann Zimmer niidu trahwi olli mõistnu, olliwa ütskõrd Johann Treumuthi must zigga niidu pääl. Tõnnis Sohwa ajas  se zea niidu päält Johann Treumuthi ussaija päle wärretest sisse, sedda näggiwa J. Treumuthi maja rahwas. (Zea ajas Hindrik Soowa poig niidu päält Tohwri tallo.) Tunnistaja Johann Treumuth, Jacob Soowa ja (Paapo pois) Märt Tuwwi."

Sel 6. März c.

Tunnistaja Johann Treumuth (kreeka usku) astus kohto ette nink kostis nidate: "Minno zigga om kül koddo astu, ent minna essi ei olle kül nännu kui zigga kinni aeti. Meos Kenderi naine Martha ja Sohwi Pormeistre omma nännu, kui Johann Pola ja Hindrik Soowa poig Jakob ütte musta zea minno wärräwast sisse omma ajanu."

Tunnistaja Jakob Soowa (kreeka usko) 17 aastat wanna, astus kohto ette nink andse nidate tunnistust: "Kewwade üts kõrd ajas Paap Koemõtza pois Märt Tuwwi 4 zikka Waltina lauta kinni: kes neid zikku säält wälja om weenu ei tija minna mitte. Tõine kõrd ajasi minna Johann Polaga ütte musta zea Tohwri Johann Treumuthi tallo ussaija päle."

Tunnistaja Märt Tuwwi (lutteri usko) 15 aastat wanna, astus kohto ette nink andse nidate tunnistust: "Ütskõrd olle minna Samul Teddrega 10 zikka Waltina lauta kinni ajanu; neid zikku tundse minna ärrä, et nemma Jaan Assi zea olliwa. Toine kõrd ajasi minna jälle 10 zikka hainamaa päält ärrä kannistu nurme päle. Kos ne zea nurme päält jäiwa, sedda ei tija minna. 

Muud ei tija minna middake ennamb tunnistanu."

Otsus.

Et Johann Treumuthil üts zigga, Samul Teddrel üts zigga ja Jaan Assil 5 zikka niidu päält omma ärrä aetu, keddas Johann Pola, Samul Tedder, Märt Tuwwi ja Jacob Soowa tunnistawa, om kohhus mõistnu:

selle hainamaa sõkkmisse tassumisses Tõnnis Soowale. Sedda rahha peawa nemma katte näddala sissen sija koggokonna kohto kätte sisse masma. 

Se kohtomõistmisse otsus om ka neile kohton käujatele L. T. S. § 772,773 aastast 1860 ette kuulutedu. 

Jaan Assi ei olle selle kohtomõistmissega rahhule, enge tahhab surembat kohhut pallelda, omma kohton käimisse asju selletada. Jaan Assile om ka sel 10. Märtsil c. se sädusse perra Appellation täht wälja antu. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Jaan Reiljan XXX

  "  Sahkri Pik XXX

  "  Ado Puusep XXX

  "  Karl Wallner XXX

am 13. April c. die Copiae Einem Kaisrl. VII Kirchspielsgerichts übersandt.