PROTOKOLL

Kabala: Protokolliraamat (03.10.1872-01.08.1875)

LeidandmedEAA.3443.1.5
Kaader
157
158
Daatum23.05.1875
Protokolli teema5. Kahjutasu; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Tõnno Rosileht Peakohtumees
Hans Naissar Kohtumees
Hans Ninemäggi Kohtumees

Mihkel Rõuk tulli ette ja kaebas: Hans Rabba olla kaebaja lehma omma heinamaa pealt kinni pantinud, kaebaja olla omma naese lehma järrel saatnud tedda wälja lunnastama, naene olla ka läinud ja lehm kätte sanud ning lubbanud peale selle kui ta lehma kätte sanud pantimisse rahha kohhe ära maksa Hans Rabbale, nipea kui naine omma wöö lehma sarwede külge siddunud ja lehma mis jubba pool päewa seal kinni seisnud, tahtnud ärra tua, olla Hans Rabba kirwega tahtnud wööd katki raiuda kirwes agga trehwanud Kaebatu naise käe sisse nenda et kaks pahhema käe sõrme hawatud sanud. Seal jures olla Hans Rabba weel Kaebaja naese rättiko peast ärra kiskonud ja ähwartanud naest weel peksa, naine olla üsna palja peaga Koddu tulnud.

Nisugguse ülle meelelise temputamisse pärrast ühhe naise wastu palluda kaebaja, et Hans Rabba saaks kange säduslikku trahwi alla tõmbatud.

Hans Rabba wastas kaebduse peale: se olla tõssi, et Mihkel Rõuku naene Kai omma lehma järrel tulnud, mis kaebatu omma heinamaa seest omma jure kinni pantinud, ning kaebatud sõimama ja ähwartama hakkanud ja lubbanud kaebatud ommast tallust Kautada.

Kaebatu olla naest keelnud lehma ilma innimese wiisil räkimatta ehk wabbandamatta ehk pandi rahha maksmatta ärra wia, naene agga ei olla sedda kuulnud, waid lehma ärra winud. Kaebatu ei olle ka mitte kirwega naese käe sisse lönud, waid kül tal rättiku peast ärra wõtnud et ta ilma keelmatta lehma ärra winud.

Ado Hindrikson sai ette nõutud, kes tunnistas: ta olla jures olnud ja näinud, kui Mihkel Rõuko naene Kai Hans Rabba jurest omma lehma, mis sinna panditud olnud tahtnud ärra tua. Rabba olla naist keelnud; naene agga pannud omma wöö lehma sarwede külge ning tahtnud lehma ärra wia, siis olla Rabba jure läinud, kirwes käes ja tahtnud wööd, mis lehma sarwede külges olnud katki raiuda, naene agga olla wastu rabbelenud ja ei olle sedda lasknud tehha, sepeale olla Rabba naesel rättiku peast ärra tõmbanud ütteld: minne nüüd peale, naene olla siis palja peaga koiu läinud ühhes lehmaga. 

Weel tunnistas tunnistaja kohhe peale selle kui Rabba Kirwega tahtnud wööd katki lõigata olla naene tunnistajal näitnud, kuida tal kaks sõrme ärra hawatud olnud, ja arwata tunnistaja, et se Rabba kirwest sündinud.

Kui tunnistajad Mihkel Hendrikson ja Ado Jerw wälja ollid jäenud siis sai arwatud: 

Kohtu käiad ja tunnistajad teiseks kohtu päewaks ette tellida ja siis assi otsusele saata.

/allkirjad/

Mihkel Rõuk tulli ette ja kaebas: Hans Rabba olla kaebaja lehma omma heinamaa pealt kinni pantinud, kaebaja olla omma naese lehma järrel saatnud tedda wälja lunnastama, naene olla ka läinud ja lehm kätte sanud ning lubbanud peale selle kui ta lehma kätte sanud pantimisse rahha kohhe ära maksa Hans Rabbale, nipea kui naine omma wöö lehma sarwede külge siddunud ja lehma mis jubba pool päewa seal kinni seisnud, tahtnud ärra tua, olla Hans Rabba kirwega tahtnud wööd katki raiuda kirwes agga trehwanud Kaebatu naise käe sisse nenda et kaks pahhema käe sõrme hawatud sanud. Seal jures olla Hans Rabba weel Kaebaja naese rättiko peast ärra kiskonud ja ähwartanud naest weel peksa, naine olla üsna palja peaga Koddu tulnud.

Nisugguse ülle meelelise temputamisse pärrast ühhe naise wastu palluda kaebaja, et Hans Rabba saaks kange säduslikku trahwi alla tõmbatud.

Hans Rabba wastas kaebduse peale: se olla tõssi, et Mihkel Rõuku naene Kai omma lehma järrel tulnud, mis kaebatu omma heinamaa seest omma jure kinni pantinud, ning kaebatud sõimama ja ähwartama hakkanud ja lubbanud kaebatud ommast tallust Kautada.

Kaebatu olla naest keelnud lehma ilma innimese wiisil räkimatta ehk wabbandamatta ehk pandi rahha maksmatta ärra wia, naene agga ei olla sedda kuulnud, waid lehma ärra winud. Kaebatu ei olle ka mitte kirwega naese käe sisse lönud, waid kül tal rättiku peast ärra wõtnud et ta ilma keelmatta lehma ärra winud.

Ado Hindrikson sai ette nõutud, kes tunnistas: ta olla jures olnud ja näinud, kui Mihkel Rõuko naene Kai Hans Rabba jurest omma lehma, mis sinna panditud olnud tahtnud ärra tua. Rabba olla naist keelnud; naene agga pannud omma wöö lehma sarwede külge ning tahtnud lehma ärra wia, siis olla Rabba jure läinud, kirwes käes ja tahtnud wööd, mis lehma sarwede külges olnud katki raiuda, naene agga olla wastu rabbelenud ja ei olle sedda lasknud tehha, sepeale olla Rabba naesel rättiku peast ärra tõmbanud ütteld: minne nüüd peale, naene olla siis palja peaga koiu läinud ühhes lehmaga. 

Weel tunnistas tunnistaja kohhe peale selle kui Rabba Kirwega tahtnud wööd katki lõigata olla naene tunnistajal näitnud, kuida tal kaks sõrme ärra hawatud olnud, ja arwata tunnistaja, et se Rabba kirwest sündinud.

Kui tunnistajad Mihkel Hendrikson ja Ado Jerw wälja ollid jäenud siis sai arwatud: 

Kohtu käiad ja tunnistajad teiseks kohtu päewaks ette tellida ja siis assi otsusele saata.

/allkirjad/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS