Kohtomehhed ollid kous. Naisso Jürri Naisson Wörrongi wallast astus kohto ette ja kaebas, temmal olla omma aida seest ukse murdmisse läbbi 89 rubl. 35 kopp. warrastud, ja selgeste teäda, et Mihkel Weltmann, kes kirriko wallast, se warras on. Ni paljo, kui ta omma küssimiste ja otsimiste läbbi teiste jurest on arro sanud, ei woi ka kegi mu se warras olla, sest et Mihkel Weltmann kohhe enne kui se wargus Jürri Naissoni aitas sündis, kirriko walla Jürna Jürri Soontaki käest olli laenand üht ohherdit ja kirwest. Siis on ta (Jürri Naisson) ka kulamisse läbbi kuuldasanud, et Mihkel selösel, se on 14mal wasto 15mat Tetsembrit 1861, mil se wargus sündis, mitte koddo ei olnud, ja kolmandaks tunnistawad ka need riistad, misga uks ja kirst lahti murti, et need Mihkle riistad olnud. Sest uks olla mitmes kohtas ohherdiga läbbi puritud, et parremini ja hölpsamini sedda katki murda, ja puri augud on just ni sured kui Mihkle ohherdil, - siis tunnukse ka kirwest, et Mihkel wasto raud hustolukku on lönud, sest hambaid ollid mitto sees. Mollemad riistad on Mihkel pääw pärrast seddawargust jälle Jürna Jürri kätte annud.
Küssiti nüüd Mihkelt, kas temma middagi neist asjadest teab, mis temmale süüks antakse? Temma salgas puhhas keik ärra, et kül temmale neid selgid tunnistussed silma ette panti. Peäle sedda kohkus temma nenda ärra, et temma silm punnaseks läks ja kohhe pärrast ärrakahwatas, kui Naisso Jürri küssis: kust temma sedda punnast rahhapabberit ja sedda 25 rublest rahha on sanud, mis temma Perno linnas, kuida ta on kuulda sanud, teiste innimestele näitnud? - Et Mihkel keige manitsuse wasto mitte ei tahtnud omma süüd üllestunnistada, kästi tedda sellega minna, et temma ja temma peäle kaewatud assi sillakohhussele peab sadetama. Agga kohtomehhed seädsid kahte meest, kes tedda wangiwisi piddi linna wima.
Peakohtomees: Mihkel Retsep
Kohtomehhed: Jaan Wiljak
Tonnis Reigas
moisawallitsusse nimmel /Allkiri/
Kohtomehhed ollid kous. Naisso Jürri Naisson Wörrongi wallast astus kohto ette ja kaebas, temmal olla omma aida seest ukse murdmisse läbbi 89 rubl. 35 kopp. warrastud, ja selgeste teäda, et Mihkel Weltmann, kes kirriko wallast, se warras on. Ni paljo, kui ta omma küssimiste ja otsimiste läbbi teiste jurest on arro sanud, ei woi ka kegi mu se warras olla, sest et Mihkel Weltmann kohhe enne kui se wargus Jürri Naissoni aitas sündis, kirriko walla Jürna Jürri Soontaki käest olli laenand üht ohherdit ja kirwest. Siis on ta (Jürri Naisson) ka kulamisse läbbi kuuldasanud, et Mihkel selösel, se on 14mal wasto 15mat Tetsembrit 1861, mil se wargus sündis, mitte koddo ei olnud, ja kolmandaks tunnistawad ka need riistad, misga uks ja kirst lahti murti, et need Mihkle riistad olnud. Sest uks olla mitmes kohtas ohherdiga läbbi puritud, et parremini ja hölpsamini sedda katki murda, ja puri augud on just ni sured kui Mihkle ohherdil, - siis tunnukse ka kirwest, et Mihkel wasto raud hustolukku on lönud, sest hambaid ollid mitto sees. Mollemad riistad on Mihkel pääw pärrast seddawargust jälle Jürna Jürri kätte annud.
Küssiti nüüd Mihkelt, kas temma middagi neist asjadest teab, mis temmale süüks antakse? Temma salgas puhhas keik ärra, et kül temmale neid selgid tunnistussed silma ette panti. Peäle sedda kohkus temma nenda ärra, et temma silm punnaseks läks ja kohhe pärrast ärrakahwatas, kui Naisso Jürri küssis: kust temma sedda punnast rahhapabberit ja sedda 25 rublest rahha on sanud, mis temma Perno linnas, kuida ta on kuulda sanud, teiste innimestele näitnud? - Et Mihkel keige manitsuse wasto mitte ei tahtnud omma süüd üllestunnistada, kästi tedda sellega minna, et temma ja temma peäle kaewatud assi sillakohhussele peab sadetama. Agga kohtomehhed seädsid kahte meest, kes tedda wangiwisi piddi linna wima.
Peakohtomees: Mihkel Retsep
Kohtomehhed: Jaan Wiljak
Tonnis Reigas
moisawallitsusse nimmel /Allkiri/
